Page 116 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
Vaatlusaluste füüsiline aktiivsus ja tervislik seisund selgitati välja küsimuste abil. Lähtudes ülaltoodud probleemistikust, on uurimistöös hinnatud laste rühti seitsme komponendina, külg- ja tagantvaates. Rühi hinnatavad komponendid on pea asend, rinnaku asend, õlad, selja ülaosa, kere, kõht, alaselg ning põlved. Teiseks testiti kere pindmiste lihaste vastupidavust nii painutajate kui ka sirutajate osas ja stabi- lisaatorlihaste vastupidavust mitmes erinevas asendis, et jõuda selgusele, missugused lihasgrupid kõige enam rühti mõjutavad. Füüsilise võimekuse kontrollis sooritati kõik testid aja peale ning aega mõõdeti stopperkellaga. Iga testi vahel võis vaatlusalune puhata 3−5 minutit. Vastupidavustestid olid järgmised: kaela süvapainutajalihased; stabilisaatorlihased turitoenglamangus; stabilisaatorlihased küünartoengla- mangus rinnutsi; stabilisaatorlihased küünartoenglamangus külili; kõhulihased ehk kere painutajaliha- sed; seljasirutajalihased.
Töö tulemused ja arutelu
Töö tulemustest selgus, et vaatlusaluste füüsiline areng on väga erinev. Kõige enam mõjutasid vaatlus- aluste füüsilist aktiivsust kooli kehalise kasvatuse tunnid ja vabalt valitud treeningrühmades osalemine. Kuna tegemist on intensiivse kasvuperioodiga, on loomulik, et laste arengutase ühe grupi sees on väga erinev. Kõige intensiivsem kehapikkuse juurdekasv esineb suguküpsuse perioodil, seda nimetatakse „pu- berteediaegseks kasvuhüppeks“ (Jalak jt 1988).
uuritavate rühis esines enim kõrvalekaldeid pea asendis külgvaates, seda ligi 50%. Kuklal olevad väike- sed lihased on pea eesasendi korral pinges (suur ja väike tagumine sirglihas, ülemine ja alumine tagu- mine põikilihas) ja pinge tõttu vajutavad kinni kuklanärvi, mis omakorda võib anda peavalu kuklapiir- konda (Hendrikson 2003). Autori uuringust selgus, et õpilased, kellel oli pea ettekalle, kannatasid tihti ka peavalu käes (mida vanem klass, seda suurem peavalude sagedus).
Peaaegu kolmandikul lastest esineb nii õlgade ettepöördumist külgvaates kui ka ebasümmeetriat tagant- vaates. Samuti on kolmandikul lastest ülaselg kergelt kumerdunud ja labajalad proneeritud.
uuringu põhjal selgus, et lihasvastupidavus on tugevam 5. ja 7. klassi poistel võrreldes sama klassi tütar- lastega. Kõhulihaste ehk kere painutajalihaste vastupidavuses olid tugevamad 3. klassi õpilased koos 5. klassi poistega. Oluliselt vähem aega suudavad asendit hoida 5. ja 7. klassi tütarlapsed. Kõige lühemalt suutsid asendis püsida 7. klassi poisid. Kuna 3. ja 5. klassi laste antropomeetrilised näitajad on palju väik- semad 7. klassi õpilaste omadest, võivad need tulemused olla seotud ka kehamassiga. See kattub mingil määral Özdirençi jt (2005) uuringuga, kus ta toob välja, et linnalastel on kõrgem kehamassiindeks ja sellega seoses väiksem lihasvastupidavus võrreldes maalastega, mis tähendab, et kui kehamassiindeks on suurem ja füüsiline aktiivsus väiksem, on ka vastupidavusnäitajad väiksemad.
Seljasirutajalihaste vastupidavuses olid 3. klassi õpilased tugevamad nii 5. kui ka 7. klassi tütarlaste ees. See võib tuleneda sellest, et 7. klassi tüdrukud on jõudnud üleminekuikka ning nende füüsilised võimed langevad. Kui võrrelda poiste ja tüdrukute treeningaegu, pea asendit ja kaelalihaste vastupidavust, siis selgus, et poistel, kes treenisid rohkem, esines pea asendi kõrvalekaldeid vähemal määral. Korrelatsioonid näitasid seoseid kaela süvapainutajalihaste ja pea asendi vahel ning õlgade, rinnaku ja ülaselja asendi seost kõhulihaste vahel. uuring näitas, et tugevate kerelihaste abil on võimalik vältida nimmenõgusust. Ka Leemets (2007) ja dejanovitc jt (2013) jõudsid oma uurimistöös samale järeldusele. Kere asendil on korrelatiivne seos seljalihastega, millest järeldub, et vastupidavamate seljalihastega lastel on keha vertikaalteljel otse.
Kokkuvõte
Hea rühi puhul on painutaja- ja sirutajalihased tasakaalus ning kui laps on füüsiliselt piisavalt aktiivne, on see näha ka tema kehahoiakus. Kehaline võimekus on otseselt seotud kehatüvelihaste vastupidavuse- ga, kehaliselt nõrgematel lastel on halvem rüht.
Järeldused:
»» Kõige enam esineb rühi komponentidest kõrvalekaldeid külgvaates pea asendis.
»» Peaaegu kolmandikul lastest esineb nii külgvaates õlgade ettepöördumist kui ka tagantvaates ebasüm-
meetriat.
»» Kolmandikul lastest on ülaselg kergelt kumerdunud ja labajalad proneeritud.
»» Lihasvastupidavus on tugevam 5. ja 7. klassi poistel võrreldes sama klassi tütarlastega. Kõhulihaste
116