Page 119 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
Tulemused
uurimistulemused üldiste treeningharjumuste kohta näitasid, et iseseisvalt jooksmisega tegelemise kor- dade arv (lisaks jooksutreeningutele) nädalas oli 2±1,3 korda ning varasemalt regulaarselt jooksuharras- tusega tegelemise kestvuseks 4,1±3,7 aastat. Iseseisvalt jooksmisega tegelemise kordade arv nädalas näi- tab, et enim treenitakse lisaks jooksutreeningutele veel kaks korda nädalas, mis tähendab, et treenitakse kokku neljal korral nädalas. Väga vähe on neid, kes lisaks jooksuklubi treeningutele treenivad iseseisvalt üle nelja korra nädalas. Sellisel juhul treenitakse isegi juba kaks korda päevas ja treeningkoormus ning treeningtundide arv harrastussportlase jaoks on liiga suur. Treeningkordade arv näitab ära ka treeningu- tel osalemise regulaarsuse. Mida rohkem treeningtunde nädalas, seda regulaarsemalt peavad inimesed treenima. Samuti selgus uurimistulemustest, et kõige suurema sagedusega on regulaarselt jooksutreenin- gutega (sh 2013. aasta) tegeletud üks kuni kaks aastat. See võib tähendada, et uuringus osalejad hakkasid regulaarselt jooksutreeningutega tegelema ajal, mil nad liitusid harrastusjooksjate grupiga.
Kõige kõrgemalt hinnati jooksuharrastajate seas erinevate motivatsiooni aspektide (sisemine motivat- sioon, välimine motivatsioon ja amotivatsioon) võrdluses sisemise motivatsiooni kohta käivaid väiteid. Skaala keskväärtusi arvestades võis näha, et sisemise motivatsiooni aspektid teada saada (18,30±6,040), saavutamine (21,51±4,528) ja kogemuse stimuleerimine (22,04±4,170) omasid märgatavalt kõrgemat keskväärtust ja olid kindlasti skaala maksimumile lähemal kui välimise motivatsiooni aspektid (tuvasta- tud regulatsioon (17,14±3,530), ülevõetud regulatsioon (19,98±4,952), väline regulatsioon (11,17±4,493)) ja amotivatsioon (9,02±3,859).
Jooksuharrastajate erinevate motivatsiooni aspektide vaheliste seoste leidmiseks teostati Spearman´i korrelatsioonianalüüsid (korrelatsioonikordaja ρ) motivatsiooni alaskaalade ja sisemise motivatsiooni alaskaalade ning sisemise motivatsiooni omavaheliste alaskaalade vahel. Tugevasti korreleerusid (p < 0,01) omavahel sisemise motivatsiooni aspektid saavutamine ja teada saada (ρ= ,784), stimuleerimine ja teada saada (ρ= ,649) ning stimuleerimine ja saavutamine (ρ= ,664). Samuti ilmnesid tugevad statisti- lised seosed välimise motivatsiooni ülevõetud ja tuvastatud regulatsioon (ρ= ,564), väline ja tuvastatud regulatsioon (ρ= ,500) ning väline ja ülevõetud regulatsioon (ρ= ,445) alaskaalade vahel. Sisemise mo- tivatsiooni ja välimise motivatsiooni omavahelises võrdluses korreleerusid omavahel kõige tugevamalt (p<0,05) ülevõetud regulatsioon ja stimuleerimine (ρ= ,775). Sisemise motivatsiooni alaskaala faktor huvi/nauding korreleerus tugevalt (p < 0,01) motivatsiooni alaskaala stimuleerimine (ρ= ,695) ja ülevõe- tud regulatsiooniga (ρ= ,549) ning sisemise motivatsiooni faktorite omavahelises võrdluses selgus, et sta- tistiliselt oluline (p<0,01) tugev positiivne seos ilmnes tajutava pädevuse ja huvi/naudingu (ρ ,514) vahel.
Harrastajate motivatsiooni profiili (treeningute sageduse, regulaarsuse, staaži, vanuse) uurimiseks gruppide võrdluses kasutati tunnuste keskväärtuste võrdlemisel t-teste (p<0,05). T-testide statistika jaoks jaotati lähtuvalt lähteandmete keskväärtusest igas alajaotuses vastanud kaheks grupiks. Kasutatud t-tes- tide põhjal ilmnes oluline statistiline seos gruppide võrdluses üksnes sisemise motivatsiooni tajutava pä- devuse alaskaalal (t(49)=2,38, p=0,033). Sisemise motivatsiooni tajutava pädevuse alaskaala tunnused on regulaarselt jooksmisega tegelevatel, võrreldes ebaregulaarselt treenivatega, selgelt suurema tähtsusega. Samuti võib täheldada, et kõikide sisemise motivatsiooni positiivsete alaskaalade väärtused on regulaar- selt jooksuklubi treeningutel osalejatel siiski veidi kõrgemad kui ebaregulaarselt treeningutel osalejatel.
Arutelu ja järeldused
uurimistöö tulemused näitavad selgelt, et motivatsioon on laiapinnalisem asjaolude kogum, millega saadakse enda käitumisele tõukejõudu. Need on sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad tugevalt inimeste igapäevast tegevust (Bachmann, Maruste 2008). Teooriale tuginedes peaksid harras- tussportlased olema rohkem orienteeritud enda heaolule ja naudingule, samuti rõõmu kogemisele ning esteetilisele rahulolule (Vallerand 1989; Vallerand jt 1992).
uurimistöö tulemuste põhjal saab järeldada, et küsitlusest osa võtnud Kahe Silla Klubi jooksusõbrad on enda jaoks selgeks teinud selle, miks nad gruppi kuuluvad ja treenivad. Nende eesmärgid on püstita- tud vabalt valides ja lähtuvalt enda võimetest. Seda näitasid ka uurimistulemused, mille põhjal saab teha järgnevad järeldused.
119