Page 142 - Tallinn University
P. 142
Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
Joonis 1. Tallinna katuste samblaliigid ja nende seos keskkonnaparameetritega. Lühendid: Reakt – reaktsioon, N – lämmastik, HM – raskmetallid, PKatv – puude katvus ruudu kohal, Puhas – piirkonna saaste skaalal puhas, keskmine ja suur, K6rgus – katuse kõrgus. Liigid: Amb_ser - Amblystegium serpens, Bra_rut - Brachythecium rutabulum, Bra_vel - Brachythecium velutinum, Bry_arg - Bryum argenteum, Cal_cus - Calliergonella cuspidata, Cer_pur - Ceratodon purpureus, Cli_den - Cli- macium dendroides, Dic_pol - Dicranum polysetum, Dic_sco - Dicranum scoparium, Eur_hia - Eurhynchium hians, Hed_cil - Hedwigia ciliata, Hom_ser - Homalothecium sericeum, Hyl_spl - Hylocomium splendens, Hyp_cup - Hypnum cupressifor- me, Jam_aut - Jamesoniella autumnalis, Lop_het - Lophocolea heterophylla, Ort_ano - Orthotrichum anomalum, Ort_spe - Orthotrichum speciosum, Pla_cus - Plagiomnium cuspidatum, Pla_und - Plagiomnium undulatum, Pla_rep - Platygyrium repens, Ple_sch - Pleurozium schreberi, Poh_nut - Pohlia nutans, Pti_pul - Ptilidium pulcherrimum, Pti_cri - Ptilium crista- castrensis, Rac_can - Racomitrium canescens, Rhy_squ - Rhytidiadelphus squarrosus, Rhy_tri - Rhytidiadelphus triquetrus, San_uni - Sanionia unicata, Sch_apo - Schistidium apocarpum, u_abi - uidium abietinum, Tor_rur - Tortula ruralis.
mrpp teSt, dca ja cca analüüSid
MRPP testi tulemusena selgus, et katused on sammalde liigilise koosseisu poolest väga erinevad (p<0,05). Paarikaupa katusetüüpe kõrvutades on näha, et vaid kivi- ja eterniitkatused Tallinna ja maa- piirkonna prooviruutude võrdluses ei ole liikide poolest oluliselt erinevad. DCA analüüs aga näitab, et Tallinna eterniitkatused on liigilise koosseisu poolest väga sarnased. Katuste tüübisisene varieeruvus on eterniitkatustel kõige väiksem, mõningad erinevused ilmnevad vaid Tallinna ja maapiirkondade katuste võrdluses. Varieeruvamad on seevastu ruberoidkatused tänu Hiiumaa katuste teistsugusele liigilisele koosseisule.
Kanoonilise vastavusanalüüsi (CCA) tulemustest on näha, et keskkonnamõjuritest kirjeldab kõige paremini liigilist varieeruvust ja kindlate liikide paiknemist katusematerjalidel reaktsioon (kirjeldab 21,63% liigilisest varieeruvusest), sellele järgneb niiskus (10,33%) ning kolmandana katuse kõrgus (6,13%) (joonis 1). Katusetüüp, mis samuti algse parameetrina analüüsi sisestati, osutus vähemtäht- saks ning tulemustes olulise parameetrina ei kajastunud.
CCA analüüsi tulemuste põhjal selgunud reaktsiooni tähtsus liigilise varieeruvuse kirjeldamisel tule- neb tõenäoliselt rookatuste märgatavalt happelisemast keskkonnast võrreldes teiste uuritud katusetüü- pidega (kivi, eterniit, ruberoid, plekk), mis selle tüübi selgelt teistest materjalidest eristab. Rookatustega
142