Page 143 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
seostusid happelist keskkonda vajavad liigid (J. autumnalis, P. schreberi) ning teistel katusematerjalidel olid tavalisemad mitmed aluselist keskkonda eelistavad liigid (H. ciliata). Ka rookatustelt leitud liiki- de (P. crista-castrensis, D. polysetum) niiskusevajadus on tunduvalt suurem teistel materjalidel leitud liikide (O. anomalum, S. apocarpum) niiskusevajadusest. (Hill et al., 2007) Katuse kõrguse osatähtsus liigilise varieeruvuse kirjeldamisel võis tuleneda erinevate liikide erinevast levikuulatusest, kuid selle väljaselgitamine nõuab täpsemat analüüsi ja lisaandmete kogumist, et oleks võimalik kindlaid järel- dusi teha. Selgemalt eristusid nt B. argenteum ja O. anomalum, mis kasvasid uuritud katuste seas kõige kõrgematel kohtadel.
Lämmastikuvajadus ja raskmetallide taluvus olid CCA analüüsi tulemusel vähem määravad tegurid. Enamiku liikide lämmastikuvajadus on madal, eristuvad vaid B. argenteum ja B. rutabulum, mis va- javad viljakamat kasvupinnast. Raskmetallide suhtes olid paljud uuritud liikidest vähese taluvusega, välja arvatud mõned, näiteks C. purpureus, R. squarrosus ja D. scoparium, mis võivad esineda kõrge raskmetallide sisaldusega substraatidel. Uurimused on näidanud, et kasvukoht ja substraat määravad esmalt sammalde leviku ja seejärel alles keskkonnasaaste (Hohenwallner, Zechmeister, 1998).
KOKKuvõte
Kokku leiti katustelt 40 samblaliiki, neist Tallinna katustelt 37 liiki. Indikaatorliikidena eristusid roo- katustel kõdupuiduliigid ja teistel katustel mitmed kuivade kasvukohtade liigid. Sarnaseima liigilise koosseisuga olid eterniit- ja ruberoidkatused. CCA analüüsist selgus, et parimad keskkonnaparameet- rid, mis sammalde varieeruvust katustel kirjeldasid, olid reaktsioon ja niiskus. Kõik katusetüübid eri- nesid üksteisest liigilise koosseisu poolest, varieeruvus oli ruberoidkatuste puhul suur ka tüübisiseselt. Sarnaseim liigiline koosseis oli eterniitkatustel, kuid selgelt eristusid sambla oora poolest rookatused.
Klasteranalüüsis eristusid uuritud katuste põhjal viis klastrit, mille samblakooslustele anti dominant- liikide põhjal järgnevad nimetused: (1) Tortula ruralis – Orthotrichum speciosum, (2) Ceratodon pur- pureus – Brachythecium rutabulum, (3) Brachythecium rutabulum – Hypnum cupressiforme, (4) Pleu- rozium schreberi – Ptilium crista-castrensis, (5) Tortula ruralis – Schistidium apocarpum.
143