Page 29 - Ajakiri-kevad-2020

Teadlaste eesmärk
oli uurida, kuidas kitosaani omadusi muuta paremaks nii, et seda võiks tulevikus kasutada näiteks haava peal plaastrina.
seid ja haavade üldist paranemist soodustavaid toimeid. Selleks kasutasid nad laboritingimustes kasvatatud rakke, millele tekitati kunstlik vi- gastus. Seejärel jälgiti, kuidas erinevate kitosaa- nipreparaatidega töödeldud rakud aja jooksul paranesid.
„Kitosaan võib mitu korda seda protsessi soodustada. Eriti, kui tekib bakteriaalne in- fektsioon ja haav ei taha nii kiirelt paraneda,“ kinnitab Rando Tuvikene.
Tuvikene tunnistab, et kogu projekti jooksul oli muidugi erinevate ainete kokku segamisel palju tagasilööke - küll sadenes midagi välja ning segule jäid tükid sisse. „Me tahtsime, et oleks ühtlane tekstuur, ilma tükkideta. Viimaks saimegi materjali, mille omadused läksid pare- maks, kuid ideaalne see kindlasti veel pole.“
Omaduste parandamine
Projekti käigus pole toodet veel müügile jõudnud, sest uue meditsiinilise toote turule toomine on väga pikk protsess. Selleks on vaja teha aastaid katseid.
Rando Tuvikene
Muidugi on alati lootus, et suurest tööst kasvab välja produkt, mis jõuabki päriselt müügile. Tuvikene aga tõdeb, et nende peamine eesmärk polnud midagi tootma hakata, vaid näidata, et kitosaani tekstuuri ja bioloogilist aktiivsust saab erinevatel viisidel parandada. See oli edukas ning neid teadmisi saab edaspidi väga hästi ära kasutada.
Kui teadlased suudaksid välja mõelda, kuidas koorikloomade tööstusjäätmeid saaks efektiiv- selt ja loodussäästlikult ära kasutada ja nõudlus kasvaks nii suureks, et kõik koorikud leiaksid kasutuse, oleks see Rando Tuvikese sõnul mui- dugi suur edu ja kasulik keskkonnale.
Projekt CHITOWOUND „Biotehnoloogilised meetodid uute haavaparanemist soodustavate rakenduste väljatöötamiseks koorikloomade toiduainetööstuse töötlusjääkide baasil “ on rahvusvaheline. Selles lõid kaasa Tallinna Ülikool, Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool (juhtpartner), Rumeenia Timişoara Lääneülikool, Kreeta Ülikool ja Forthi moleku- laarbioloogia ja biotehnoloogia instituut. Lisaks oli kaasatud Norrast tööstuspartnerid Seagarden, Sintef ja AlgiPharma. TLÜ osalust projektis rahastas Maaeluministeerium.
Kertu Kula, teaduskommunikatsiooni spetsialist
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
29
Foto: Piret Räni