Page 28 - Ajakiri-kevad-2020

Koorikloomade kasutamine haavade ravimisel –
KAS TULEVIK
MEDITSIINIS?
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Rando Tuvikene uuris kolme aasta jooksul koostööpartneritega Norrast, Rumeeniast ja Kreekast, kuidas koorikloomade tööstusjääke saaks paremini ja efektiivsemalt ära kasutada. Näiteks meditsiinis põletushaavade ravi kiirendamiseks.
Aastas tekib kogu maailmas jäät- metena 6-8 miljonit tonni kre- vettide ja krabide koorikuid,
mis looduses lagunevad aeglaselt. Neid pole
siiani suudetud hästi
ära kasutada, mistõt-
tu tuleb koorikuid
utiliseerida. Koorik-
loomade kestadest
on võimalik eraldada
kitiini, millel pole palju kasutusalasid, sest see ei lahustu vees. Kitiinist on
aga võimalik keemilise tööt- luse tulemusel saada kitosaani, mis on vesilahustuv ja enamasti antibakteriaalse toimega.
Plaastri valmistamine
Projekti CHITOWOUND juhtpartner, Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool (NTNU) on ajalooliselt uurinud väga palju mere biomas- se, sealhulgas kitosaani. TLÜs pole varem koorikloomi põhjalikumalt uuritud, küll aga on tegeletud merevetikate keemilise koostise selgitamisega.
Jahvatatud kitosaan näeb välja nagu jahu või želatiinipulber. Kitosaaniga on võimalik kee- miliselt siduda aktiivaineid, mis parendavad kitosaani biotoimet ja füüsikalisi omadusi. TLÜ vanemteaduri Rando Tuvikese ja teiste teadlaste
eesmärk oli uurida, kuidas muuta kitosaani omadusi paremaks nii, et seda võiks tulevikus
kasutada näiteks haava peal plaastrina.
„Ideaalis võiks moodus- tuda erinevate ainete
kokku segamisel geeljas padjake, mille saaks
otse põletushaavale panna,“ selgitab Tuvi-
kene.
Kitosaanist välja arendatud preparaat võikski olla väga
kasulik põletushaavade ravis, kus infektsioonid tekivad kergelt ning
paranemine on aeglane. Näiteks on teada, et kitosaani kasutati Iraagi ja Afganistani sõjas haavata saanute ravis.
Vetikad koorikutega kokku
Tallinna Ülikoolil on paarikümne aastane vetikate uurimise kogemus ja vanemteaduri Rando Tuvikese jaoks on see igapäevatöö. Ta katsetaski, kuidas viia kitosaan kokku vetikatest pärinevate tardainetega. „Eesmärk oli vaadata, kuidas tekstuuri saaks parandada ning kui-
das midagi uut lisades saaks tardmaterjali või plaastri, mida vormida,“ räägib Tuvikene.
Projektis uurisid teadlased lisaks kitosaani an- tibakteriaalsetele omadustele ka põletikuvasta-
28
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
i
n
ä
R
t
e
r
i
P
:
o
t
o
F
r
e
b
l
u
p
K
i
t
o
s
a
a
n
i