Kahe aasta jooksul peame saavutama 3 suurt eesmärki:

1. Muukeelsete üliõpilaste õpitulemused on paranenud eesti keele tugiprogrammi abil.
   Ülikoolis läbi viidud uurimused ja vastuvõtustatistika näitavad, et integratsiooniprogrammide raames kasutusele võetud meetmed ei ole taganud muukeelsetele noortele võrdseid võimalusi kõrghariduse omandamiseks. Seetõttu on vajalik tagada muukeelsetele üliõpilastele eesti keele õppe tugi ka kõrgkoolis õppimise jooksul. Selleks on vajalik muukeelsete üliõpilaste eesti keele oskuse testimise süsteem; kontseptsiooni loomine tugiseminaridele, kus toimub erialase loengumaterjali täiendav selgitamine ja erialase keele kinnistamine; erialase eesti keele õppeks metoodika ja õppematerjalide väljatöötamine.

2. Praktilise eesti keele oskus on tagatud kõikidele bakalaureuseõppe üliõpilastele.
   Praktilise eesti keele oskus on tagatud kõikidele bakalaureuseõppe üliõpilastele. Et saavutada teine alameesmärk, sätestatakse ühtne ülikooli keelepoliitika ning kindlustatakse vajalikul tasemel keeleõpe, tagamaks ülikoolilõpetajate eeskujulik eesti keele suuline ja kirjalik väljendusoskus. Parandada üliõpilaste ja ka õppejõudude praktilise eesti keele oskust on oluline, kuna teaduses kehtivad kvaliteedikriteeriumid avaldavad survet teadustöö muutumisele võõrkeelsemaks. Seetõttu on käesoleva teadus-arendustöö sihiks saavutada erialase eesti keele korrektne valdamine ülikooliõpingute ajal ning õppejõudude igapäevases tegevuses. See tähendab, et iga õppejõud on võimeline märkama ja parandama üliõpilaste keelekasutust ning taotlema eestikeelse erialase terminoloogia juurutamist ning kasutamist vastava teadusala publikatsioonides.

3. Aineõpetajate täiendkoolitusprogrammi käivitamine, mis vastab venekeelse kooli eestikeelsele õppele ülemineku ning multikultuurses koolis töötavate õpetajate vajadustele.
   Muukeelse kooli integreerumine Eesti haridussüsteemi on alanud, kuid eesmärkide elluviimine on pikaajaline protsess ning sellega seotud vajakajäämistele viitavad nii Õpetajakoolituse arengukava kui ka Eesti keele arendamise strateegia. Täiendkoolitust vajavad venekeelsete koolide õpetajad, kes peavad edaspidi õpetama kakskeelses koolis, kui ka eestikeelsete koolide õpetajatele, kelle klassides õpivad eesti keelt mitte emakeelena rääkivad õpilased.