Töökoha organiseerimine kutseõppeasutuses

Kutsealane väljaõpe tuleb läbi viia korralikult sisustatud ning sanitaar-hügieenilistele ja tööohutusnõuetele vastavates praktikaklassides ja õppetöökodades. Viimased tuleb planeerida ja varustada vastavalt õpetatavate erialade eripärale ja ettenähtud normidele. (Kõverjalg 1989: 179)

Töökoha organiseerimise all mõistetakse selle otstarbekohast planeerimist, varustamist ja teenindamist ning normaalsete töötingimuste loomist. Töökoha õige ja otstarbekas organiseerimine tagab viljaka töö. Häid tulemusi saavutatakse kõige väiksema tööjõu- ja ajakuluga, ilma liigsete liigutuste ja väsimuseta ning tervist kahjustamata. Hästi korraldatud töökoht loob ka soodsa töömeeleolu. (Kõverjalg 1989: 189)

Ühele õppurile on töö iseloomu arvestades ette nähtud erinevad pinnanormid (näit treialid 8-11m2). Praktikaklasside valgustus peab vastama ettenähtud normidele. Ruumi valgustus sõltub suurel määral ka ruumi värvusest, heledad seinad, laed ja seadmed võivad suurendavad ruumi valgustust kuni kaks korda. Ruumide ventilatsioon peab tagama nõuetekohase õhuvahetuse. Ruumi temperatuur peab vastama seal sooritavate ülesannetele. Seadmetele igast küljest juurdepääsu tagamiseks peab nendevaheline kaugus olema 0,8 m ja ridade vaheline kaugus 1,2 m, kui vahekäigus kasutatakse transportvahendeid siis 2 m. (Kõverjalg 1989: 180-181)

Seadmete paigutus võib olla frontaalselt või ridadena, vaata alljärgnevaid jooniseid.
 
 
 
 
Õpilaste töökohtade organiseerimisel peab arvestama töötsoonide füsioloogiliste piiridega. Töö- ja mõõteriistad ja materjalid tuleb asetada võimalikult optimaalse (kõige mugavama) töötsooni piiridesse. (Kõverjalg 1989: 181)

Töökoha planeerimiseks nimetatakse kõigi vajalike esemete ja tööliste paigutust. (Kõverjalg 1989: 190)

Töökoha kujundamisel arvestada järgmiste soovitustega:
  • Töökoht tuleb valida nii, et tööline ei peaks töötamisel tegema ühtki üleliigset liigutust. Töölisele tuleb kindlustada võimalikult lühikesed liikumisteed, tagades sealjuures liikumiseks vajalik ruum ja ohutus (vaata järgnevat joonist). (Kõverjalg 1989: 190)
  • Võimaluse korral töötama istudes, sest nii kulub vähem energiat. Kõige suurem energiakulu on kükitamisel, küürutades või kaldus. (Kõverjalg 1989: 190)
  • Tööpink või –laud peab olema töölisele sobiva kõrgusega (Kõverjalg 1989: 190). Töötasapinna kõrgus tuleb kohandada igal töötajal küünarnukkide kõrgusele või sellest veidi allapoole (liiga kõrge tasapind: kaela, õlgade vaevused käte kõrgel hoidmisest; liiga madal tasapind: selja alapiirkonna vaevused keha ette painutamisest) (Kristjuhan 2000)
  • Igal esemel töökohal peab olema kindel koht, et mitte raisata aega ühe või teise eseme otsimiseks. Sageli kasutatavad materjalid, tööriistad jm oleksid kergesti kättesaadavad (pikk haardeulatus võib põhjustada kaela, õlgade ja selja vaevusi, ebatäpset tegevust ning vigu) (Kristjuhan 2000), et nende kättesaamiseks ei peaks kummardama ega sirutama (vaata alljärgnevaid jooniseid)(Kõverjalg 1989: 190).
  • Soovitav üldotstarbeline töölaud. (Kristjuhan 2000)
  • Võimaluse korral töötada nii istudes kui seistes. Täpsust nõudvad tööd teha istudes, füüsilist jõudu ja pingutust nõudvat tööd teha seistes. (Kristjuhan 2000)
  • Töökoha organiseerimisel tuleb nõuda puhtust ja korda, eriti õpilaste puhul. Kuna see arendab korraarmastust ja ilumeelt. Puhtus ja kord aitavad tugevdada töödistsipliini, tõsta tööviljakust ja vähendada praaki (Kõverjalg 1989: 190)
  • Võimalikult palju kasutada päevavalgust. (Kristjuhan 2000)
  • Parandamaks ruumi valgustust värvida ruumi seinad ja laed heledaks. (Kristjuhan 2000)
  • Soovitav töökoha ühtlane valgustus, vältida heleduse suuri erinevusi vaateväljas. (Kristjuhan 2000)
  • Suurt täpsust nõudvateks töödeks vajalik kohtvalgustus. (Kristjuhan 2000)

 

Eelpool joonistelt selgub, et töötamisel töökohal esineb kolm töötsooni:

  • I töötsoon - seal asub tööobjekt
  • II töötsoon - seal sooritatakse lühiaegsed toimingud nagu abivahendi ja töövahendi, detaili võtmine
  • III töötsoon - selle piirkonna kasutus eeldab sirutust, seda kasutatakse harvaesinevate toimingute puhul, siis kui tsoon II on täielikult koormatud

Töötingimused ja töökeskkond/ M. Sirk