Poole ja McPhee (1994) väidavad, et meetod on kontakt maailmaga. Meetodeid vajame me inimese eksimuse kontrollimiseks. Eksimus eksisteerib alati kui me mõtleme või teeme vaatlusi reaalse maailma nähtuste kohta.

Paljud metodoloogid (Babbie, 2000; Katzer, Cook & Crouch, 1998, Schutt, 1999) on loetlenud inimliku eksimuse allikaid:

• Inimesed on oma olemuselt kehvad vaatlejad, nad ei näe näiteks olemasolevaid asju või vastupidi, näevad asju, mis ei eksisteeri. Näiteks keskendudes konkreetsetele asjadele või nähtustele, võivad asjad, mis konkreetsel ajahetkel pole olulised, jääda märkamatuks.
• Inimesed tavatsevad teha üldistusi väikeste andmekogumite põhjal. Näiteks kui kolm sõpra väidavad, et kohalik poliitik on korrupteerunud, siis arvatakse, et see ongi nii ja edasine uurimine on välistatud.
• Me tavatseme märgata neid asju, mis toetavad meie uskumusi ja ignoreerida neid, mis seda ei tee.
• Mõnikord me isegi produtseerime informatsiooni, mis toetab meie uskumusi vaatamata sellele kui ebaloogiline see teistele tundub.
• Meie ego on tihtipeale seotud sellega, mida me teame ja peame tõeseks ning selle kahtluse alla seadmist tõlgendame me tihtipeale mingi isikliku hoiakuga meie vastu.
• Ekstreemsetel juhtudel me võime keelduda vastu võtmast uusi tõestusmaterjale ning ükski uus vaatlus või argument ei muuda meie uskumusi või arvamusi.
• Inimesed tavatsevad tihtipeale müstifitseerida asju, millest nad aru ei saa või mida nad ei mõista. Kui mingi nähtus on liiga komplitseeritud, siis kergeim viis on öelda, et see on midagi sellist, mida ei ole võimalik mõista.

Uurimismeetodid püüavad osaliselt korrigeerida selliseid inimlikke eksimusi. Teadlased lepivad kokku reeglites, kuidas määratleda uurimisprobleeme, kuidas koguda uurimisandmeid ja neid tõlgendada ning sarnaste tõekspidamistega teadlased moodustavad uurimiskogukonna või diskursuse. Meetodid pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid.

On oluline meeles pidada, et termin ‘meetodid' viitab tihtipeale kahte liiki tehnikale:

• andmete kogumisele ja
• andmete analüüsile.

Siia alla kuulub samuti valimi moodustamine. Näiteks andmete kogumise tehnikad on vaatlus eksperimendi tingimustes, küsitlusuuringud, süvaintervjuud (nt etnograafia või fookusgrupi intervjuu), osalusvaatlus, päevikud jne. Analüüsi tehnikad võivad olla: statistiline analüüs, teooria testimine, mudelite loomine, juhtumianalüüs, sisuanalüüs, metaanalüüs jne. Teadusliku uurimistöö käigus ei tehta otsuseid eri meetodite kasutuselevõtu kohta siiski suvaliselt, vaid ühed lahendused eeldavad teisi. Näiteks juhuvalimit kasutatakse tavaliselt kvantitatiivses kirjeldavas uurimuses, kus andmeid kogutakse küsimustike abil ja töödeldakse statistiliste meetoditega. Uurimistöös rakendatud metoodiliste lahenduste terviklikku kogumit nimetatakse sageli uurimisstrateegiaks. See on uurimismeetodist üldisem mõiste (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 176).