4.1. Materjali tõlgendamise sammud

1. Kategooriate paikapidavuse kontrollimine:

  • selleks lugeda välja selekteeritud andmesegmente, et näha seoseid, mis moodustavad kategooria, mida uurija seejärel seoste tuvastamise hõlbustamiseks kasutab
  • tööhüpoteeside loomine ja kontrollimine tähenduslike andmekogumiteni jõudmiseks
  • tähenduslike andmekogumite loomine, lihvimine ja korrastamine (ühildamine, eraldamine, järjestamine, omavaheliste seoste tuvastamine) teoreetiliselt täpsustunud empiirilise materjali pinnalt
  • tähenduslikud andmekogumid võivad olla omavahel seotud väga mitmel moel: võrgustik, hierarhia, ajaline või põhjuslik järgnevus
  • mõni andmesegment võib kuuluda mitme tähendusliku andmekogumi alla ning suur(-em) osa materjali ei paigutu neist ühegi alla (suur osa teksti ei pruugi olla asjakohane uurimusküsimuste suhtes)

2. Loodud tähenduslike andmekogumite usaldusväärsuse hindamine:

  • kokkukuuluvuse kontroll (kaasuurija vaatab andmete sobivust loodud kategooriatega) = deskriptiivne valiidsus.
  • uurimuse osanike poolne kontroll (märkused kategooriate või tõlgenduste kohta) = interpretatiivne valiidsus.
  • samal teemal teostatud varasemate uurimustega võrdlemine = teoreetiline valiidsus.

3. Lõppteksti sobivate ja tähenduslike andmekogumite põhisisu edasi andvate tekstilõikude (andmesegmentide) väljavalimine.

4. Empiiriliselt andmetelt selgitusmallide ja teoreetilise aruteluni jõudmine.