JUHAN
TORK –

haridustegelane,
kasvatusteadlane,
õpetajate õpetaja


17.10.1889 – 03.08.1980



Õpingud. Tartu Õpetajate Seminar

Tartu Ülikool. Teadustöö. Pagulus




Õpingud. Tartu Õpetajate Seminar


Juhan Tork sündis Tartus 1889, lõpetas 1905 Tartu linnakooli ja 1906 Valgas pedagoogikakursused, omandades algkooliõpetaja kutse. 1910 sooritas eksternina küpsuseksamid Tartu Aleksandri Gümnaasiumi juures ja alustas õpinguid Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas, mille lõpetas 1914 cand hist kraadiga. Magistrikraad omistati talle juba esimesel ülikooliaastal kirjutatud ja esikoha pälvinud võistlustöö Uuemad voolud vene pedagoogikas eest.

Osales õpingute ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi (ENKS), Eesti Karskusliidu, Eesti Evangeelsete Noorte Meeste Seltsi, Eesti Üliõpilasseltsi jmt tegevuses
Õppimise kõrval töötas õpetajana 1909–1913 Tartus Marie Aidniku erakoolis, 1914–1915 Troitski ja Daugavpilsi gümnaasiumides; 1912 osales Soomes Tuusula rahvaülikooli juures raamatukoguhoidjate kursustel, 1915–1916 Eestis võimlemisõpetajate kursustel; 1917–1918 oli Rakvere Haridusseltsi algkooli juhataja, 1918 sügisest Tartu ENKSi Tütarlaste Gümnaasiumis õpetaja ning 1919 jaanuarist direktor. 1919 aprillis valiti Tork taasavatud Tartu Õpetajate Seminari (TÕS) direktoriks (venekeelse TÕSi sulgesid saksa okupatsioonivõimud 1918 märtsis).



Juhan Tork üliõpilaspäevil (foto Eesti Ajalooarhiivi kogust)



Eestikeelne TÕS alustas tööd 24. märtsil 1919 vana seminari Pepleri tänava hoones



1920 sai TÕS tagasi ka Laial tänval asunud hooned, kus hakkas tegutsema seminari harjutuskool ja avati õpilastele internaat



TÕSi õpilased ja õpetajad 1919 kevadel


Emakeelse rahvuskooli ülesehitamiseks vajas noor Eesti Vabariik põhjaliku ja kaasaegse ettevalmistusega õpetajaid. Endiselt TÕSilt polnud suurt midagi üle võtta; välja tuli töötada õppeasutuse uus struktuur, aine sisu ja metoodika, koostada õppekavad ja õppematerjalid, komplekteerida õpetajaskond. Tork ise hakkas seminaris õpetama pedagoogikat ja pedagoogika ajalugu, didaktikat, psühholoogiat, loogikat ja eetikat.




Seminari 1. kl õpilase tunnistus

 



Juhan Torki koostatud õpilase vaatlusvihk



Erich Jaanvärk, Juhan Tork ja Aleksander Lange seminaristidega 1925


Mitmed seminari õpetajad täiendasid end välismaal, Tork stažeeris pedagoogika ja psühholoogia alal 1921 Leipzigis (tõi sealt TÕSile kaasa eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi) ning 1923 Hamburgis diferentsiaalpsühholoogia rajaja Vilhelm Sterni juures.


Riigivanem Jaan Tõnisson TÕSi psühholoogialaboris 1928


Seminari võeti vastu 6-kl algkooli lõpetanuid, õppetöö kestis kuus aastat. Õpilasi valiti väga hoolikalt; alates 1924 võttis Tork sisseastumiskatsetel kasutusele intelligentsustestid.

Seminari juures tegutses harjutuskool, mis oli tulevastele õpetajatele peamiseks praktikabaasiks ja 1920–1927 kaheaastase kursusega Tartu Lasteaednikkude Seminar koos lasteaiaga.


Tartu Lasteaednikkude Seminari tunnistus


Juhan Tork õpetas pedagoogilisi aineid veel Tartu Naisühingu Käsitöökoolis, Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas.

11.-13. mail 1928 tähistati suure pidulikkusega Tartu Õpetajate Seminari 100. aastapäeva. Üritused algasid pidulike jumalateenistustega, järgnes aktus Vanemuises, kus osales ka riigivanem Jaan Tõnisson; Laial tänaval avati seminari ja harjutuskooli näitus, toimusid seminaripere ja külaliste koosviibimised, ühispildistamine ning vilistlaskogu koosolek.







Vabariigi algaastail avati õpetajate seminarid ka Tallinnas, Haapsalus, Rakveres ja Võrus. Vaatamata edukale tegutsemisele tekkis valitsevates ringkondades neile varsti vastuseis: liiga kulukad, ilmavaatelt liiga pahempoolsed, algkoolilõpetajad elukutsevalikuks ebaküpsed jm.



Nende asemel plaaniti avada Tallinnas ja Tartus gümnaasiumil baseeruvad kaheaastase õppeajaga pedagoogiumid. Ägeda poleemika käigus oli Juhan Tork see, kes kõige argumenteeritumalt seminare kaitses, tänu millele lükkus nende sulgemine 1930ndate algusesse.

TÕS reorganiseeriti pedagoogiumiks 1932, Tork määrati samal aastal Tartu 15. algkooli juhatajaks.

 



 

 




TÕSi õpetajad 1932