Tartu Ülikool. Teadustöö. Pagulus

TÕSi juhtimise kõrval oli Tork alates 1925 abiõppejõuks Tartu Ülikooli (TÜ) pedagoogika õppetoolis ja keskkooliõpetajaid ettevalmistavas didaktilis-metoodilises seminaris (DMS), kus õpetas pedagoogilisi ja psühholoogilisi distsipliine ning oli praktika juhendajaks.

Valter Freymann, Konstantin Ramul ja Juhan Tork DMSi üliõpilastega (foto TÜ raamatukogust)


DMSis, kuhu võisid astuda erialastuudiumi lõpetanud, seisnes õppetöö eeskätt metoodiliste küsimuste aruteludes, õpperaamatute arvustamises, tundide hospiteerimises ja analüüsis, proovitundide andmises ja nende hindamises. Metoodikatunnid, sageli ka praktika, viis Tork alati läbi TÕSis, kus üliõpilastel oli võimalik tajuda reaalset koolikeskkonda. DMSi töökorraldus Torki päriselt ei rahuldanud: tema arvates tulnuks ülikooli juurde luua pedagoogiline instituut, valida õpetajaks soovijad välja juba stuudiumi alguses ja siduda erialaõpingud pedagoogikaga kogu stuudiumi ulatuses.

1933 viidi Haridusministeeriumi korraldusel läbi ulatuslik uurimus eesti algkoolilõpetajate kohta ja Tork, kes juba 1920ndate alguses oli lähemalt tutvunud testimise ja selle meetoditega, sai ülesande selgitada välja eesti algkooliõpilaste intelligentsuse tase.




Eesti Koolinõunikkude Ühing avaldas uurimuse tulemused brošüürides Eesti algkooli lõpetaja


Selleks kohandas ta Ameerikas kasutatavad testid meie oludele sobivaks ja samal aastal viidi testimine koolides läbi (laekus 12606 testi). Saadud andmete põhjal tuletas Tork intelligentsusnormid 3.–7. kooliaasta tarvis ning tõi esile laste intelligentsuse seosed vanemate elukutse, nende vanuse, laste arvu, korteriolude jm näitajatega.

Juhan Torki koostatud intelligentsusteste



1939 kaitses Juhan Tork TÜs oma väitekirjaks vormistatud tööd ja talle omistati filosoofiadoktori kraad pedagoogika alal.





(dokument Eesti Ajalooarhiivi kogust)


1940 suve hakul ilmus uurimus Eesti laste intelligents trükis, kuid pärast juunipööret sattus see kui “kodanlik, purutagurlik, antimarksistlik ja kahjulik” keelatud kirjanduse nimekirja ning määrati hävitamisele, samuti kõrvaldas uus võim Torki TÜst. 1941–1942 töötas Tork Tartu Õhtugümnaasiumis, 1942–1944 taas TÜs, uurides teemat Laste arvu vähenemise psühholoogilisi probleeme, mis jäi lõpetamata.

Juhan ja Marie Tork koos poegade Andrese ja Ilmari ning tütar Virgega Tartu kodus 1943

1944 sügisel põgenes Tork koos perega Läände. 1945–1949 juhatas Saksamaal Hanau põgenikelaagris eesti gümnaasiumi; 1949 emigreerus Uus-Meremaale, töötas raamatukoguhoidjana Wellingtonis, statistikabüroo ametnikuna Aucklandis ja osales Baltimaade Klubi auliikmena aktiivselt sealsete eestlaste ühiskondlikus elus. Alates 1968 elas Torontos.




Juhan Torki kiri Hanaust 1948

1968 ilmus Rootsis Eesti Õpetajate Keskühingu bülletääni TÕSi 140. aastapäevale pühendatud erinumber, mis sisaldab nii Juhan Torki kui tema õpilaste meenutusi, samuti Teodor Künnapase lühiülevaate raamatust Eesti laste intelligents.



Oma peateose – Eesti laste intelligents kõrval avaldas Tork kirjutisi eesti kooliraamatu arengust, laste lugemaõpetamisest, rahvusliku hariduse probleemidest, oli koostajaks koguteosele Tartu Õpetajate Seminar 1828–1928, toimetas ja andis välja Peeter Põllu Üldise kasvatusõpetuse, avaldas artikleid ajakirjades Kasvatus, Eesti Kool jm.

Ta oli tegev Eesti õpetajaskonna organiseerimisel, kursuste ja kongresside korraldamisel, õhutas rahvaülikoolide ja raamatukogude asutamist, propageeris karskusaateid ja kehakultuuri. Kuulus Eesti Õpetajate Liidu juhatusse ja Õpetajate Koja toimkondadesse, oli Tartu Õpetajate Seltsi esimees ja Akadeemilise Pedagoogika Seltsi abiesimees, esines üldharivate ja pedagoogiliste loengutega, oli kaastegev õppekavade, õpikute, kooliraamatukogude ja õpetajate koormuse ning palgaküsimuste aruteludel.





Ilmar, Hillar, Aarne, Inge, Juhan, Viive, Marie, Andres ja Lembit Tork Torontos Peetri kirikus 1973 Juhani ja Marie 60. pulma-aastapäeval



Juhan Tork oli 1913. aastast abielus Marie Kabinaga (1892–1985), nende peres kasvasid pojad Ilmar (1916–1984) ja Andres (1926–1994) ning tütar Virge (1919–1952).

Juhan Torki elutee lõppes 3. augustil 1980. Ta on maetud Toronto Mount Pleasant’ kalmistule.