Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi. (Tint 2007: 90)

Kerged positiivsed ioonid omavad ainevahetust intensiivistavat toimet, nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku. Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid. Rasked ioonid füsioloogilist mõju ei avalda. (Tint 2007: 90)

Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist. (Tint 2007: 90)

Optimaalne õhuniiskus on 40 – 60 %. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. (Kristjuhan 2000)

Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. (Kristjuhan 2000)

Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. (Krsitjuhan 2000)

Tuleb jälgida, et

• tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil
• seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud
• töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid
• töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest
• riietus sobiks töö iseloomuga
• kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid

Liiga madal temperatuur põhjustab:

• tähelepanu nõrgenemist
• vaimse ja füüsilise töövõime langust

Liiga kõrge temperatuur põhjustab:

• higistamise suurenemist ja soolade kadu
• liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust