Heli Kaldas: kuidas jääda terveks ja jätkusuutlikuks?
TLÜ Haapsalu kolledžil on käimas 24. õppeaasta. Meie nelja rakenduskõrghariduse õppekava läbiv joon on terve ja jätkusuutliku eluviisi propageerimine. Kuidas aga jääda ülikoolis järjest väheneva rahastusega terveks ja jätkusuutlikuks? Ja seda nii institutsiooni kui terviku ja üksikisiku tasandil.
Kõrghariduse rahastuse suhe SKP-sse on pidevalt vähenenud ja Eesti rektorite nõukogu poolt on välja toodud, et see peaks olema praeguse 1,1 protsendi asemel vähemalt algusaastate tasemel, st 1,5 protsenti SKP-st.
Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik nentis hiljuti, et kõrghariduse kriis on hiiliv kriis. Kuidas oleme sellesse kriisi jõudnud?
Suuresti on see tingitud 2013. aastal läbiviidud haridusreformist, mis tõi endaga kaasa tasuta kõrghariduse. Reformi ja muutuste peamine eesmärk oli luua võrdsed võimalused kõigile eestikeelsetel õppekavadel õppijatele, sh lootuses, et üliõpilased saavad süveneda õpingutele ja vähem panustada aega õppimise kõrval töötamisele. Tegelikkuses on tasuta haridusega kaasnenud stipendiumid ja toetussüsteemid jäänud ajale jalgu ja üliõpilased töötavad õppimise kõrvalt sama palju või enamgi. Jah, seda soodustab ka asjaolu, et väga paljud õppekavad rakenduvad sessioonõppena, mis soodutab õppimist töötamise kõrvalt. Nii ka Haapsalu kolledžis.
Demograafiliselt on Haapsalu kolledžil suur roll. Oleme tööandjad pea 20 põhitöötajale, lisaks 35-40 välisõppejõule, oleme koostööpartnerid nii avalikule kui erasektorile. Kolledži õppija ei ole täna vaid kohaliku taustaga, enamik neist tuleb teistest maakondadest ja seda põhjusel, et neid õppekavasid kusagil mujal ei õpetata. Nii mõnedki õppijatest on loonud siia uue töökoha ja kodu.
Lähtume oma õppekavade arenduses tööandjate ootustest, püüame olla pindlikud ja kiired, ette aimata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja reageerida neile, tuginedes teadlaste läbiviidud uuringutele ja OSKA raportitele. Tuleb tõdeda, et ühiskond on järjest enam hakanud kuulama ja kaasama teadlasi ning valdkonnas pädevaid praktikuid. Kriitiline mõtlemine, uute tehnoloogiate juurutamine ja elluviimine on vaid mõned märksõnad, mis seostuvad kõrgaharitud inimese ja ühiskonna konkurentsivõime suurendamisega.
Ülikoolide üks roll on valmistada ette riigile oluliste valdkondade töötajaid. Need Haapsalu kolledži lõpetanud liiklus- ja tervisevaldkonna spetsialistid, programmeerijad ja disainerid täidavad mitmete eluvaldkondade töökohti nii era kui ka avalikus sektoris. Lisaks erialaoskustele paneme oma õppes suurt rõhku üldoskustele. Aina enam kuuleme tööandjatelt, et saatke meile praktikante/töötajaid, kes oskavad suhelda, meeskonnas tööd teha, olla loovad, ennastjuhtivad ja emapaatilised. Need on oskused, mis saadavad inimest läbi terve elukaare ja loovad aluse toimetulekuks muutustega, kohanemiseks uute väljakutsetega ja olemaks lihtsalt hea inimene. Seega ei tohiks ülikoolidelt eeldada ainult töökohtade täidet, vaid mõelda tuleb teemale laiemalt, intellektuaalselt.
Ühiskonna vajaduse ja ülikooli teadmuse koostoimet ilmestab hästi uus õppevorm, mikrokraad, mida tegelikkuses dikteerib hoopis tööturu vajadus. Mikrokraadi abil tuleme appi tööandjale, kes soovib mõnes kitsamas valdkonnas saada õpet, mis võimaldab töötajatel kiiresti kohaneda uuel töökohal või siis tulla toime tehnoloogiliste või muud laadi muutustega, mida olemasolev töökoht eeldab. See on üks ehe näide vajaduspõhisest tegutsemisest, kus ülikool toetab majanduse arengut, luues lisandväärtust, mis teenivad meie kõigi hüvesid. Isegi kui ühe osapoole võimalused on miinimumilähedased, kannab ülikool väärtusi, millest ei taganeta – ühiskonna teenimine. Aga seda vaid teatud piirini. Kuniks veel tunneme, et jääme terveks, kuniks veel tundub, et tegevus on jätkusuutlik.
