LK 2
Seejärel asuti järgmiste õpikutena kasutatavate käsikirjade kallale.Õppematerjalina oli kasutusel ka “Kolme hieroglüüfi kaanon”, mis koosnes arvukatest hieroglüüfiridadest, igas reas kolm hieroglüüfi. Kuna Hiinas puudusid spetsiaalsed õpikud lastele, siis moraalsed sententsid, mida need kolmemärgilised read tähendasid, võisid lastele mõnikord olla raskesti mõistetavad või hoopis arusaamatud. Sellele vaatamata tuli need pähe õppida ja käemällu vajutada. Seejärel asuti “Tuhande hieroglüüfi raamatu” kallale. See raamat sisaldas täpselt tuhandet hieroglüüfi, millest ükski ei kordunud. Hieroglüüfid tutvustasid õppijale ümbritsevat maailma, korda ja kohustusi.
Seitsme-kaheksa aastased poisid alustasid klassikalise hariduse tõsist omandamist, mis kestis 12-13 aastat, seda igapäevase järjekindla mälutreeningu ja kordamise läbi. Metoodika oli üks – õpetaja kordas sõna või fraasi oma neli-viiskümmend korda ja lapsed ütlesid järele, algul raamatu järgi, siis peast. Kui mälu oli vilets või tähelepanu kippus hajuma, oli kepp platsis. Kehaline karistus keskaegses hiina koolis oli iseenesestmõistetav.
Seitsme-kaheksa aastased poisid alustasid klassikalise hariduse tõsist omandamist, mis kestis 12-13 aastat, seda igapäevase järjekindla mälutreeningu ja kordamise läbi. Metoodika oli üks – õpetaja kordas sõna või fraasi oma neli-viiskümmend korda ja lapsed ütlesid järele, algul raamatu järgi, siis peast. Kui mälu oli vilets või tähelepanu kippus hajuma, oli kepp platsis. Kehaline karistus keskaegses hiina koolis oli iseenesestmõistetav.
Ühelt poolt hinnati sajandite pikkuselt haridust äärmiselt kõrgelt. Hiina oli esimene maa, kus töötati välja ühtne õpetamise süsteem, loodi esimesed koolid ja akadeemiad. Han´i dünastia ajal juba muutus nõutavaks eksamite sooritamine, loodi ühtne üleriigiline ametnike eksamite süsteem.
Teiselt poolt oli aga kogu hiina kasvatus suunatud sellele, et maksimaalselt lämmatada inimeses tema looduslik loomulik alge. Tulevasel ametnikul ei tohtinud olla isilikku “mina”, seda suruti alla nii palju kui võimalik. Ametnikke kasvatati vaid imperaatori tahte kandjateks.
Hinnatud olid sügavad teadmised, kuid enamasti just need mõtted, mis olid lausutud juba kaugete autoriteetsete filosoofide poolt. Kõik teadsid, mis on õige ja jääv, kõik teadsid, mis on õige käitumine.
Juba II sajandil kehtestati Hiinas riiklike eksamite süsteem, et valida parimad riigiaparaati tööle, kuna imperaatori arvates jäi tema isiklikest heategudest väheks ja tuli toetuda tarkadele nõuandjatele. Sellest ajast jäi eksamite süsteem kehtima kaheks tuhandeks aastaks.
Ilma teadmisteta, see aga tähendab ilma vastavate eksamite sooritamiseta polnud pääsu ühelegi riiklikule ametikohale. Hariduse ja teadmiste austamisest arenes aja jooksul välja omapärane bürokraatlik süsteem. Igaüks, kes oli teatava eksami sooritanud, muutus otsekohe mõjukaks isikuks – ka siis, kui ta oma haridusele vastavat ametikohta ei saanud. Säärased isikud omandasid aja jooksul eesõigused pääseda kehalise karistuse kandmisest, maani kummardamisest kohtunike ees jne. Kui Euroopa aadel kinnitas kunagi oma lossiväravatele sugukonna vapi, siis Hiinas asendas seda tahvel, mille teatava teadusliku kraadi omanik tohtis kinnitada oma uksele.
Eksamite vorm ja sisu võisid ka mõneti muutuda.Eksamid olid kolmeastmelised ning viimane ja kõige kõrgem ning olulisem neist toimus pealinnas keisripalee territooriumil. Ametnikuastmete sooritamine ja ametiredelil tõusmine tähendas ju ka Taevapojale, st jumalatele ja Taevaaluse Tsentrumile lähenemist.
Tänapäevani on säilunud saal, kus istusid eksamineeritavad ja poodium, kust loeti ette võitjate nimed. Need eksamid sarnanesid tugevasti iidsetele pühendamisrituaalidele.
Teiselt poolt oli aga kogu hiina kasvatus suunatud sellele, et maksimaalselt lämmatada inimeses tema looduslik loomulik alge. Tulevasel ametnikul ei tohtinud olla isilikku “mina”, seda suruti alla nii palju kui võimalik. Ametnikke kasvatati vaid imperaatori tahte kandjateks.
Hinnatud olid sügavad teadmised, kuid enamasti just need mõtted, mis olid lausutud juba kaugete autoriteetsete filosoofide poolt. Kõik teadsid, mis on õige ja jääv, kõik teadsid, mis on õige käitumine.
Juba II sajandil kehtestati Hiinas riiklike eksamite süsteem, et valida parimad riigiaparaati tööle, kuna imperaatori arvates jäi tema isiklikest heategudest väheks ja tuli toetuda tarkadele nõuandjatele. Sellest ajast jäi eksamite süsteem kehtima kaheks tuhandeks aastaks.
Ilma teadmisteta, see aga tähendab ilma vastavate eksamite sooritamiseta polnud pääsu ühelegi riiklikule ametikohale. Hariduse ja teadmiste austamisest arenes aja jooksul välja omapärane bürokraatlik süsteem. Igaüks, kes oli teatava eksami sooritanud, muutus otsekohe mõjukaks isikuks – ka siis, kui ta oma haridusele vastavat ametikohta ei saanud. Säärased isikud omandasid aja jooksul eesõigused pääseda kehalise karistuse kandmisest, maani kummardamisest kohtunike ees jne. Kui Euroopa aadel kinnitas kunagi oma lossiväravatele sugukonna vapi, siis Hiinas asendas seda tahvel, mille teatava teadusliku kraadi omanik tohtis kinnitada oma uksele.
Eksamite vorm ja sisu võisid ka mõneti muutuda.Eksamid olid kolmeastmelised ning viimane ja kõige kõrgem ning olulisem neist toimus pealinnas keisripalee territooriumil. Ametnikuastmete sooritamine ja ametiredelil tõusmine tähendas ju ka Taevapojale, st jumalatele ja Taevaaluse Tsentrumile lähenemist.
Tänapäevani on säilunud saal, kus istusid eksamineeritavad ja poodium, kust loeti ette võitjate nimed. Need eksamid sarnanesid tugevasti iidsetele pühendamisrituaalidele.