Enamik 19. sajandil ja 20. sajandi algul üsna selgelt määratletud mõisteid on 21. sajandi keerulises ja inforikkas  maailmas muutunud paljutähenduslikuks. Algselt ühe kindla nähtuse, asja, protsessi tähistamiseks kasutusele võetud mõiste muutub kiiresti metafooriks, kandub üle hoopis teistesse valdkondadesse ja teistlaadi objektidele.

Näiteks on õppimine kui inimesega (ja ka teiste elusolenditega) seotud mõiste muutunud tavapäraseks organisatsioonide, majandustegevuse jm valdkondade käsitlustes (õppiv organisatsioon, õpiühiskond, õppivad turud, õppiv kogukond jmt). Ühelt poolt annab see värske vaatenurga nende valdkondade nähtustele ja protsessidele, teiselt pool – avardab algmõiste enese tähendust.

Sama on toimunud paradigma mõistega. T Kuhni poolt teadusrevolutsioonidega seostatud  mõiste (jättes kõrvale mõiste tähenduse antiikaja ja valgustusaja filosoofias) on tänapäeval peaaegu et argikeele sõna. (Ühes 2011. a oktoobrikuises teleintervjjus kõneles rahandusminister J Ligi juba “inimeste kõrvade vahel olevast rahaparadigmast”).
Seega on oluline täpsustada mõistete tähendused käesolevas materjalis. Mitmed põhimõisted on käsitletud allpool. Lisa 1 annab veel mõned seletused-määratlused. Vajadusel võib kasutada õpiobjekti Kasvatusteaduse põhimõisteid (vt viidatud allikate loend). Kindlasti on väärtuslikuks ja vajalikuks allikaks entsüklopeedilised väljaanded (nt International Encyclopedia of Education, 1994; Stanfordi Ülikooli Filosoofia Entsüklopeedia, mis on Internetis täielikult kättesaadav; eesti kelles peatselt ilmuv haridusleksikon jm).