Triangulatsioonist

Kasvatusteaduslikes uuringutes on triangulatsiooni määratletud kui “ … kahe või enama meetodi kasutamine inimkäitumist puudutavate andmete kogumiseks” (Cohen, 2001, 112). Ühe nähtuse uurimisel lähenetakse sellele erinevatelt teoreetilistelt seisukohtadelt, kasutades kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetodeid. See võimaldab hõlmata nähtust mitmekülgsemalt, täielikumalt ning tagab ka suurema valiidsuse. Sotsiaal- ja kasvatusteadustes kasutatakse triangulatsiooni kui multimeetodi puhul nii normatiivseid kui interpreteerivaid analüüsimeetodeid või nende kombinatsiooni. (Cohen, 2001, 113 jj,  samuti Tech, 1990)
Cohen jt toovad mitmele autorile toetudes esile järgmised multimeetodilise triangulatsiooni liigid:
  • ajaline triangulatsioon – samaaegselt kogutud andmed;
  • ruumiline triangulatsioon;
  • kombineeritud triangulatsioonitasandid – nt indiviid, rühm, organisatsioon, ühiskond;
  • teoreetiline triangulatsioon  - toetub alternatiivsetele teooriatele või loob need;
  • uurijate-triangulatsioon – enam kui ühe (teistest sõltumatu) uurija/vaatleja kasutamine sama fenomeni, objekti uurimiseks;
  • metodoloogiline triangulatsioon – sama meetodi kasutamine erinevatel juhtudel v erinevate meetodite kasutamine sama uurimisobjekti jaoks. (Cohen, 2001, 112 jj)
Näiteid triangulatsiooni võimalustest:
  • dokumendiuuring (võtmesündmused, võtmetegevused) – ametlikud dokumendid ja ajakirjandus, erakogudes sisalduvad materjalid, sh memod, käsikirjad ja mälestused;
  • meta-uuring – nt magistri-  ja doktoritööd  ning teadusartiklid teatava probleemi kohta;
  • kombineeritud küsitlus – võtme-isikute kirjalik või veebi-intervjuu koos etteantud (teooriast tuleneva) mudeli täiendamisega;
  • õpilase uuring – õpilane, lapsevanem, kaaslased, aineõpetajad – struktureeritud v süvaintervjuud.
Näide triangulatsiooni kasutamisest rakendusuuringus. (vt Sarv 2002)
Antud uurimisprojekti eripäraks oli, et lisaks uue teadmise saamisele õpetajast püüti saavutada ka teatavaid praktilisi tulemusi. Üheks praktiliseks aspektiks oli riikliku üldhariduse õppekava (edaspidi RÕK) üld- ja loodusteaduste valdkonna pädevuste määratluste sõnastamine ja nende pädevuste arendamise mudelite kirjeldamine õpetajate rühma poolt. Teiseks – uuringu mõnedel etappidel osalevate õpetajate enesearenduslik e õpitegevus – uute koostöömeetodite omandamine ja pädevuste sisulise mõistmise avardamine vastasmõjus/suhtlemises erinevat tausta omavate kolleegidega ning küsimustiku mõnede osadega töötamisel, samuti refleksioonivõime arendamine. Triangulatsiooni osad: küsitlus (29 õpetajat), tunnivaatlused ja vaatlejatepoolsed analüüsid ning refleksioonid (samad õpetajad), arutelu ja projekteerimisseminar (samad õpetajad).
Toimus multimeetodilise uuringu integratsioon õpi- ja projekteerimistegevusega. Uurimuse metatasand / üldistav tasand võimaldas transformeerida iga osauuringu teatavad aspektid ja tulemused teadmustjuhtiva õppiva organisatsiooni mudelisse  ning kujundada pildi õpetajast / õpetajate rühmadest selles mudelis.

Triangulatsiooni kasutamine võimaldas saada vähese arvu osalejate kaasamisega mitmekihilise ja mitmekülgse ülevaate õpetajate iseärasustest ja võimetest teatavas valdkonnas.