Koolivägivald
Koolivägivald ja koolikiusamine
Kahjuks ei saa tänapäeval koolivägivalla teemast üle ega ümber. Järjest enam avalikustatakse koolivägivallaga seotud juhtumeid. Võibolla ei näita kasvav trend tegelikku kerkimist. Rääkides paljude inimestega antud teemal, kuidas oli koolivägivallaga lood 15-20 aastat tagasi, selgub, et ka siis oli juhtumeid ja kiusamisi, aga sellel ajal ei räägitud nendest avalikult ja mulje on jäänud nagu see oleks viimase kümnendi probleem.
Minu Eesti ideepangas on koolivägivalla teema esindatud. Selle põhjal võib väita, et inimestel on mure, kuidas lapsi kaitsta vägivalla eest, millised on inimeste õigused ja kuidas karistada teiste kallal vägivallatsejat.
Üheks oluliseks teemaks on, kuidas muuta kooli aeg lastele meeldivaks. Kui lapsel on koolis hästi, ta saab piisavalt tähelepanu ja suhtumine on positiivne, on tal vähem motivatsiooni tegeleda koolikiusamisega. Kommentaator Jüri Ginter arvab, et hirmuvabaks muudab kooli see, kui loobume laste hinnetega karistamisest ja selle asemel anname neile hinnangu selle kohta, mis nad on selgeks saanud ja mida tuleb veel õppida.
Koolivägivalla teema all tuuakse teise mõttekoja all välja, et oluline on, et inimene näitaks ka ise initsiatiivi ja oleks julge enda eest seisma. Alustada tuleks lapse väärtustamisest, julgustada ja tunnustada teda ning kohelda võrdse partnerina. Vajalik oleks mehe ja naise roll tasakaalustada ning väärtustada ja leida võimalusi, et koolides oleks rohkem meesõpetajaid. Märgata ja toetada tuleks õpilasi, kes on kokku puutunud koolivägivallaga. Leitakse, et kooli õppekava peaks olema üles ehitatud nii, et inimlikud väärtused nagu hoolimine, kaastunne, sõprus jne, leiaksid tundides igapäevast käsitlemist ja et õpetajad leiaksid nende küsimustega tegelemisteks nii aega, kui kooli- ja riigipoolset toetust.
Kahjuks ei saa tänapäeval koolivägivalla teemast üle ega ümber. Järjest enam avalikustatakse koolivägivallaga seotud juhtumeid. Võibolla ei näita kasvav trend tegelikku kerkimist. Rääkides paljude inimestega antud teemal, kuidas oli koolivägivallaga lood 15-20 aastat tagasi, selgub, et ka siis oli juhtumeid ja kiusamisi, aga sellel ajal ei räägitud nendest avalikult ja mulje on jäänud nagu see oleks viimase kümnendi probleem.
Minu Eesti ideepangas on koolivägivalla teema esindatud. Selle põhjal võib väita, et inimestel on mure, kuidas lapsi kaitsta vägivalla eest, millised on inimeste õigused ja kuidas karistada teiste kallal vägivallatsejat.
Üheks oluliseks teemaks on, kuidas muuta kooli aeg lastele meeldivaks. Kui lapsel on koolis hästi, ta saab piisavalt tähelepanu ja suhtumine on positiivne, on tal vähem motivatsiooni tegeleda koolikiusamisega. Kommentaator Jüri Ginter arvab, et hirmuvabaks muudab kooli see, kui loobume laste hinnetega karistamisest ja selle asemel anname neile hinnangu selle kohta, mis nad on selgeks saanud ja mida tuleb veel õppida.
Koolivägivalla teema all tuuakse teise mõttekoja all välja, et oluline on, et inimene näitaks ka ise initsiatiivi ja oleks julge enda eest seisma. Alustada tuleks lapse väärtustamisest, julgustada ja tunnustada teda ning kohelda võrdse partnerina. Vajalik oleks mehe ja naise roll tasakaalustada ning väärtustada ja leida võimalusi, et koolides oleks rohkem meesõpetajaid. Märgata ja toetada tuleks õpilasi, kes on kokku puutunud koolivägivallaga. Leitakse, et kooli õppekava peaks olema üles ehitatud nii, et inimlikud väärtused nagu hoolimine, kaastunne, sõprus jne, leiaksid tundides igapäevast käsitlemist ja et õpetajad leiaksid nende küsimustega tegelemisteks nii aega, kui kooli- ja riigipoolset toetust.