2.3 Visualiseerimise toime
Oskuste ja vilumuste arendamine: Visualiseerimise tuntuim kasutamisvaldkond on seotud õpitavate oskuste harjutamisega. Kui oskusi on õpitud ja nende täielikuks omandamiseks on neid veel vaja ainult veidi lihvida, siis tuleb kindlaks teha oskuste kõige nõrgemad küljed ning kasutada visualiseerimist. Näiteks võib kehalise kasvatuse õpetaja lasta oma õpilastel kujutleda, kuidas sooritada nõuetekohast tirelit siis, kui lapsed rivis oma korda ootavad. Visualiseerimine võib võtta kaks vormi: toimunud tegevuse visualiseerimine või eesootava tegevuse visualiseerimine. Sportlane võib visualiseerida, mida algava võistluse ajal tuleb teha või visualiseerida toimunud võistluse ajal tehtut, keskendudes võistluse nendele aspektidele, mis olid eriti hästi sooritatud.
Kontsentreerumisvõime arendamine: Visualiseerida tuleb olukordi, kus kaotatakse näiteks enesevalitsemine või kontroll hetkel toimuva üle (näit. korvpallis möödaviske tegemisel, aeroobikas tantsusammu unustamisel või punase kaardi saamisel jalgpallis) ja nähakse ennast edaspidi sarnastes olukordades rahu säilitamas ja kontsentreerumisvõimelisena. Lisaks aitab visualiseerimine parandada tähelepanu ümberlülitavust, näiteks paraneb nn. mängu lugemine, mis soodustab kiiremat otsuste langetamist, et paremini läbi viia võistkonna- või individuaalstrateegiaid mängu taktikas (Hale, Seiser, McGuire ja Weinrich, 2005).
Emotsionaalse tasakaalutuse kõrvaldamine: Uuringud on näidanud, et enesekindlatel sportlastel tagab visualiseerimine optimaalse erutustaseme, millega kaasnevad paremad visualiseerimisvõimed kinesteetilistes ja visuaalsetes komponentides võrreldes nendega, kellel on madal kindlustunne (Moritz, Hall, Martin ja Vadocz, 1996). Seega, kui võistlustel ilmneb emotsionaalne tasakaalutus mingi tehnilise elemendi sooritamisel (näit. serv tennises), tuleb visualiseerida ennast enesekindlalt löömas tugevaid ja täpseid serve.
Taktika ja strateegiate väljatöötamine: Visualiseerimist võib kasutada selleks, et õppida ja harjutada uusi strateegiaid või kasutada alternatiivseid strateegiaid, kas siis individuaal- või võistkondlikel spordialadel. Näiteks võib pallimängudes visualiseerida sõltuvalt situatsioonist erinevate kaitsetehnikate kasutamist võistlustel, et takistada vastasvõistkonna rünnakuid. Hokiväravavaht võib näiteks visualiseerida, kuidas toimida olukorras, kui kolm vastasmeeskonna mängijat kombineerivad tema värava läheduses.
Vigastustest paranemise kiirendamine ja valu leevendamine: Visualiseerimine aitab valu ja vigastustega toimetuleku korral. Vigastuste tagajärjel tuleb sageli pikka aega olla spordist eemal. Sellisel juhul osutub sageli ainsaks treeningmeetodiks visualiseerimine, mis võimaldab teatud osas asendada nii treeninguid, et säilitada oskuste taset kui ka kiirendada füsioloogilisi protsesse, mis on seotud vigastusest paranemisega (Ievleva ja Orlick, 1991).
Motivatsiooni tõstmine: Visualiseerimise kasutamine on näidanud suurenenud motivatsiooni, kui on lisatud visualiseeritav eesmärk korduvatele ja monotoonsetele harjutustele. Uuringud aeroobika valdkonnas näitavad, et need, kes treeningutest peaaegu üldse ei puudunud, olid kasutanud visualiseerimist, kujutledes end tervetena ja parema välimusega (Hausenblas, Hall, Rodgers ja Munroe, 1999). Võistlusspordi kontekstis on enda kujutlemine edukana ja võistluste võitjana näidanud motivatsiooni tõusu esinemisteks.
Kindlustunde loomine: Sportlased saavad kasutada visualiseerimist selleks, et avastada või lahendada probleeme oma esinemises. Sportlane, kes ei võistle oodatud tasemel, võiks kasutada visualiseerimist selliselt, et hinnates kriitiliselt oma soorituse kõiki aspekte, avastab teguri, mida tuleb parandada. Näiteks, kui võimlejal tekivad ootamatud probleemid vabaharjutuse sooritamisega, võib ta visualiseerida, kuidas ta seda harjutust hetkel tegi ja võrrelda oma perfektse sooritusega.
Võistluseks valmistumine: Visualiseerimist kasutatakse enim vahetult enne võistluste algust selleks, et sportlased oleksid valmis oma parima soorituse tegemiseks. Selline ettevalmistus võib sisaldada sportlase visualiseerimist võistlusareenist, kus ta võistlema asub. Samuti võib sportlane visualiseerida oma võistlus- või soorituseelset rutiini (näit. põrgatamine enne vabaviset korvpallis) või üle korrata kaitse- ja ründetehnika elemendid, et suurendada kontsentreerumist.