Page 23 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013 TUDENGIELU 21
Arteveldehogeschool Gent Belgias. Foto: erakogu
mEIE TudEngId maaIlma aVaSTamaS
Sügisel võttis Tallinna Ülikoolist 103 tuden- git ette õpingud vahetusüliõpilasena välis- maal. Uurime meie Ungaris, Lõuna-Koreas ja Belgias õppivatelt tudengitelt, mis nad seal teevad ja kuidas neil läheb.
Eksinud ja segaduses Lääne- Euroopas
Stinne Loo, Marianne Ubaleht (ajakirjanduse 2. kursus)
Stinne: Kõik sai alguse sellest, et istusime kur- suseõega Tartus Dorpati hotellis ja vaatasime lumist linna. Külm ja veidi kõle Eesti panid pähe reisimõtted ja juba mõne minuti pärast otsisime suveks odavaid lennu- ja rongipileteid. Millegipärast aga ei rahuldanud meid kumbagi mõte lühikesest reisist, sest me mõlemad otsi- sime midagi suuremat. Kuu aega hiljem esita- sime avalduse, et sõita Erasmuse programmiga välismaale. Kursuseõde valis Budapesti ja mina otsustasin Belgia kasuks.
Marianne: Arvuti kirjakasti oli parasjagu pot-
satanud teade õppekoordinaatorilt pealkirjaga „Erasmuse programmiga välismaale õppima
ja praktikale”. Emotsioonide ja kõikide maa- ilma juhuste kokkulangevuse saatel läkitasin e-kirja meie õppekoordinaatorile Keale. Aga
miks Belgia? Lihtne: kõige euroopalikum part- nerkoolide nimekirjas. Ja see, et me lõppude lõpuks koos Stinnega Belgiasse jõudsime, on juhus.
Kujutelm ja tegelikkus
Mõni kuu hiljem seisime kurnatute ja näost valgetena oma veel valgemate seintega ühi- katoas. Ruum, mis meenutab oma helesinise linoleumpõranda ja suure kraanikausiga seinas pigem haiglapalatit, kui kohta, kus end kodu- selt sisse seada.
Vaatasime lootusetul ilmel toas ringi. „See ei ole võimalik ...,” oli ainus mõte, mis meie mõlema peas vasardas. Kaks õnnetut metall- kušetti, millel veel viletsamad madratsid. Laud, kaks tooli ja riide- ja külmkapp. Tekist ja pad- jast ei tasu unistadagi. Esimesel ööl tõmbas Marianne endale tekiks peale kaasa võetud talvemantli.
Järgnevad nädalad möödusid lennates. Muutsime oma toa hubasemaks ja üritasime ülikoolisüsteemist aru saada. Sobitusime esi- messe erasmuslase stereotüüpi: tavapäraseks muutus neli korda nädalas naaberühika keld- ris koguneda, eesmärgiga kõikide nimed ja päritolumaad meelde jätta. Uued tutvused on kulla hinnaga, neist said meie tugisambad, emad-isad, õed-vennad ja vanaemad-vanaisad.