Page 25 - TLÜ ajakiri
P. 25
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013
TUDENGIELU 23
Foto: erakogu
Lõuna-Koreas saab kehakeelega hakkama
Reivo Maasik (kasvatusteaduste 3. kursus)
Õpin sügissemestril Lõuna-Koreas, ühes maailma suurimas metropolis, Soulis. 7000 kilomeetri kaugusel Tallinna Ülikoolist õpin Korea ühes parimas ülikoolis Korea Universitys kasvatusteaduslikke aineid.
Sattusin Koreasse ühe väga hea Korea- Euroopa vahetusprogrammiga. Ei saa öelda, et see oleks olnud minu esimene valik, sain Eras- muse stipendiumi ka Inglismaale Londonisse õppima minemiseks. Kuid minu kõhkluse haju- tas Korea programmi viimane tegutsemisaasta ja oluliselt suurem stipendium.
Ülikoolist ja siinsest elust
Korea University on Souli südames, mille hiig- laslikkust ma siiani ei hooma. Souli suurus võrdub kümne Eestiga, ainuüksi linnaosa, kus minu ülikool asub, on sama suur nagu Tallinn. Korea University kampuses on üle saja hoone ja õpib üle 30 000 üliõpilase, nende seas ligi 2000 välistudengit. Tänu sellise mastaabiga multikultuursusele ei õpi ma siin tundma ainult Aasiat, vaid tegelikult kogu maailma, sest tuttavaid leian siin igalt kontinendilt.
Reisides esimesest korda Euroopast välja, jõudis mulle väga kiiresti kohale, et terve maa- ilm ei räägi inglise keelt. Küll aga räägitakse kehakeelt, millest on saanud minu peaaegu
kõige kasulikum abimees. Koreas panustatakse keeleõppesse küll väga palju, kuid ka aastaid inglise keelt õppinud kohalikud väldivad kõik- võimalikul moel ingliskeelsesse vestlusesse astumist.
Enamasti küll keele tõttu, kuid ka korealas- te tagasihoidliku olemuse pärast olen ennast rohkem leidnud välistudengite seltskonnast. Kohati isegi tunnen kohalikega suhtlemisest puudust. Siinne ühiskond on väga perekeskne ja iseseisvat elu alustatakse alles 30. eluaastate alguses kui üldse. See oli minu jaoks suur osa kultuurišokist, mida ma koos reisiväsimusega esimestel päevadel läbi elasin. Kuigi kolisin pärast gümnaasiumi lõpetamist vanemate- kodust välja, elan alles Koreas esimest korda täiesti üksi. Mul õnnestus üürida väga hea korter, enamik välistudengeid naudivad siinset hostelikultuuri.
Õppida, õppida, õppida
Aasia ülikooli õppima asudes oli mul alguses suur hirm stereotüüpse Aasia ülima tarkuse ees, kuid selgus, et pole see ülikoolielu Koreas nii raske ühti. Lood, kuidas õpilased ennast segaseks õpivad, tulevad gümnaasiumiaas- tatest ja kahjuks pean ütlema, et see on tõsi. Gümnaasiumiõpilase tööpäev kestab 14 tundi ja kuus päeva nädalas. Ülikoolisüsteem sar- naneb USA-le, kuid äratundmisrõõmu on ka varasemast Euroopa kogemusest. Tundub, et kõrgharidus on igal pool sarnane: on loeng, on Powerpoint ja on professor.
Kahtlemata on see semester justkui lugu juturaamatust eriliste piltidega. Aasia on Lää- ne jaoks täiesti teistsugune maailm ja ma arvan, et minu jaoks asendamatu kogemus. Soovitan
vähegi hakkajal inimesel sama tee ette võtta.
“ Gümnaasiumiõpilase tööpäev ” kestab 14 tundi ja kuus päeva nädalas.