Page 9 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013 SAAME TUTTAVAKS 7 kaitsta ja tutvustada tolerantsust. „Korraldasin dumusi ja tehnikaarenguid jälgiva üksuse
Sloveenias seminare diskrimineerimise ja ras- sismi vastu. Palju tegelesime põgenikega. See on Sloveenia ajaloo kurb osa: eri riikidest saa- bus koju palju põgenikke, kes vajasid abi.”
Saabumine: külm põhjamaa
Otsus Eestisse kolida sündis kergelt, kuna Klemenil oli lihtsam Eestis tööd leida, kui Pillel olnuks Sloveenias. Põhjus peitub slovee- nide hingelaadis. „Sloveenid on väga lahke ja tore rahvas, kuid erinevalt eestlastest ei võta nad välismaalasi sugugi kuigi lihtsasti tööle,” kirjeldab Pille, kes töötas sel ajal TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudis ainedidaktika õp- pejõuna. Teisalt soovis Pille peatse ilmakoda- niku sünnitada kodukeskkonnas.
Kesk külma talve Eestisse kolinud Klemen ei löönud sugugi araks põhjamaa pimeduse ees ja sai kiiremini tööd, kui arvata oskas. Ta hakkas inglise keele ja filosoofia õpetajaks Tallinna Järveotsa gümnaasiumis ja õpetas muu hulgas ka lõpuklasse. „See oli paras šokiteraapia meile kõigile,” muigab Klemen. „Õpilaste ingli- se keel oli piisavalt tugev ja korralik, aga oota- matu oli mulle välismaalasena õpilasi Eesti riigi õppekava järgi riigieksamiteks ette valmistada.” Samal ajal luges ta EHI-s loenguid tänapäeva filosoofiast, eksistentsiaalsest fenomenoloogiast, strukturalismist, käis külalisloenguid pidamas Helsingi Ülikoolis ning alustas kolm aastat tagasi TLÜ-s filosoofia doktorantuuris.
Möödunud kevadel käis arendusprorektor
Eve Eisenschmidt Klemenile välja pöörase „digitaalne õpiökosüsteem”, „jätkusuutlikkus”,
ülesehitamist algusest peale. Ja veel täpsemalt oli see moodsa keskuse tekitamine ülikooli Terra maja neljandale korrusele, kus varem olid asunud hallivõitu auditooriumid.
„Mina olen disainer ja Klemen filosoof, kuid me tegelesime päevast päeva sellega, kuidas elektriplaanid paika saada,” meenu- tab HIK-i projektiga talvel liitunud haridus- tehnoloogia spetsialist Erkki Pung. Klemeni eesti keel arenes samuti märgatava kiirusega, sest töömeestega inglise keeles asjatamisest ei tulnud midagi välja. Vahel, kui olukord läks päris keeruliseks, võttis Klemen telefonikõne Sloveeniasse: „Isa, anna nõu järgmise elektri- lahenduse kohta ...”
Mina olen disainer ja Klemen
“ filosoof, kuid me tegelesime päevast ”
päeva sellega, kuidas elektriplaanid paika saada.
Kolleeg Erkki Pung
Ülikoolis
Klemen ja Pille silma uudsete ideedega. Lisaks neljanda korruse rõõmsatesse toonidesse vär- vimisele ja moodsateks laboriteks muutmise- le mõtlesid nad välja põnevaid erilahendusi. Näiteks hakkavad kolmandalt korruselt neljan- dale liikujale trepiastmetelt silma julgustavad ja ergutavad sõnad nagu näiteks „parim praktika”,
torkasid
HIK-i eestvedajad
mõtte – lükata käima moodne didaktikakes- kus. „See projekt tundus suur ülesanne, eriti kuna olen töötanud peaaegu kõikides hari- dusastmetes, lasteaiaõpetajast gümnaasiumini ja MTÜ projektijuhini välja,” räägib Klemen.
„Mõtlesin, et on äärmiselt põnev luua midagi täiesti uut, midagi sellist, mis on osa tulevikust.”
Pöörane areng: torud ja elektriplaanid
Edasi läks kiiresti. „Plaanipäraselt kulutasime kiiresti raha ja diskuteerisime paljude inimes- tega,” muigab Klemen. Reaalselt tähendas see uue, õpetajakoolituses kõige viimaseid suun-
„õnn” ja „avatud meel” – kõik HIK-i tuumiku kätetöö. Praegu töös olevaid laboreid iseloo- mustab avatus. Tänu lahtistele klassiustele on tundides toimuv koridoris jalutajale näha.
Olevik: uued teadmised
Töökaaslased iseloomustavad Klemenit kui julge väljaütlemisega, lõunamaiselt särtsakat ja energilist inimest, kes probleemide lahenda- misel risti ette ei löö. „Ei karda suhelda, täidab lubadusi,” öeldakse.