Page 7 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013
ÜLIKOOLIST 5
tunnustust ja huvi pälvinud. Nii suurt, et insti- tuudi iganädalased teadusseminarid juba lausa sagedasemat läbiviimist nõuavad.
Viimastel aastatel on instituudi töötajaid järjest enam kaasatud eri riikides vastutusri- kastesse tegevustesse, ja mitte õpipoiste, vaid ekspertide ja projektijuhtide rollis. Juhitud on haridusvaldkonna IKT strateegia väljatöö- tamist Gruusias ja Moldovas ning hinnatud IT-valdkonna ülikooliõppekavu Venemaal ja Kosovos.
Proovikivi: Afganistan
Praegu juhime TEMPUS-projekti „Inter-
disciplinary Curricula in Computing to Meet digitaalse raamatukogundusõppega magist-
Labor Market Needs”, mille eesmärk on Serbia ülikoolides uute interdistsiplinaarsete ning tööelu nõuetele vastavate IT-õppekavade väl- jatöötamine. Suuremaks proovikiviks on insti- tuudile aga IT-kõrghariduse väljaarendamine Afganistanis, mille eest on välisminister Urmas Paet autasustanud projektijuhti Maarika Miili Välisministeeriumi hõbemärgiga silmapaistva tegevuse eest. See on tähtis projekt– Afgani- stanis pole praegu ühelgi IT õppejõul dokto- rikraadi.
Veel suuremaks ülesandeks on aga projekti „Learning Layers” juhtimine. Tegu on esime-
se (ja seni ainsa) Eesti ülikooli poolt juhitava Euroopa Liidu 7. raamprogrammi suurema- hulise integreeritud IKT-projektiga, ning selle eelarve ületab 12-miljonit eurot.
DILLiga RAHVUS- VAHELISTUMISENI
Tiina Tamkivi
Kümne aasta eest tänu Tallinna Ülikooli õp- pejõule alguse saanud digitaalse raamatuko- guõppe programm DILL lubab magistranti- del õppida järjest kolmes Euroopa ülikoolis.
rantidele, kel avaneb võimalus õppida Eestis Tallinna Ülikoolis, Norras Oslo ja Akershus Ülikooli Kolledžis ja Itaalias Parma Ülikoo- lis. Igas õppeasutuses tuleb olla vähemalt ühe semestri ja läbida kaks 15-ainepunktilist kur- sust. Õpiperioodi vältel on ette nähtud ka rahvusvaheline praktikaprogramm, misjärel saab tudeng otsustada, millises riigis kirjutab oma magistritöö.
Esimene tudeng Eestist
Seitsme aasta jooksul on õppekava popu- laarsus üha kasvanud (101 kandideerijalt 450-le), esindatud on olnud 48 riiki (tudengid vanuses 22–52 eluaastat), kõige rohkem õppu- reid on Etioopiast (8). Sel aastal värvati esimest korda ka üks Eesti tudeng (Jaana Roos), kes on seni DILL-programmi ainus Eesti esindaja. Praeguseks on õppekava kogunud 92 vilistlast.
„DILLi edu taga on eelkõige huvi, õppekava põnev sisu ja isiklik suhtlemine. Õpitakse koos eri rahvusest inimestega, rännatakse ühest rii- gist teise ja kogetakse erinevaid õpetamisstiile,” lisab Virkus. Välistudengitele pakutakse ka isiklikku toetust ja korraldatakse kultuuriüri- tusi. DILL-õppekavale ennustatakse pikka iga ja välistatud pole uued partnerid eri riikidest.
2003. aastal pidas TLÜ infoteaduse pro- fessor Sirje Virkus, kes rohkem kui 20 aasta pikkust õpetajastaaži soovis oma ellu veidi vaheldust tuua, Potsdami konverentsil ette- kande muutustest ja innovatsioonist raamatu- kogu- ja infoteaduslikus hariduses. Ettekanne võeti hästi vastu, kuid järeldused olid põhjapa- nevad ja kokkuvõte kriitiline: raamatukogu ja infoteaduse alanekoolitus pole nii innovaatiline, kui peaks. Seetõttu hakkas idanema mõte luua midagi uut ja 2005. aastal valmis EL Erasmus Munduse programmi raames õppekava DILL (Digital Library Learning).
Tegu on kahe aasta pikkuse ingliskeelse