Page 35 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014 RAAMAT 33 UUT ÜLIKOOLI KIRJASTUSELT
ESITLEDES ISEEND.
TALLINLANE JA TEMA ELAMU VARAUUSAJAL
Krista Kodres
Pehme köide, 304 lk
Krista Kodrese värske monograafia „Esit- ledes iseend: Tallinlane ja tema elamu va- rauusajal“ uurib varauusaegse (1550–1750) Tallinna vanalinna arhitektuuri, vaadeldes muutusi elamute välisvormes, kuid luba- des lugejal piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja sei- nakaunistustes. Palusime teost lugejaile tut- vustada autoril, professor Krista Kodresel.
„Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tege- likult pole „gooti“ fassaadidega majad – ku- nagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadi- dele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõ-
nigi varakas linlane võttis ette oma maja radi- kaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajan- dil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rik- kalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks.
Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tal- linna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tal- linna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omava- hel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivor- mid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teos- tus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muu- tuste teostamiseks?
Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõ- demusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitu- mist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähe- lepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“.
Krista Kodres