Page 24 - TLÜ aastaaruanne 2014

valikainete valimisega (32% vastanutest), individuaalse õppeplaani koostamisega (32% vastanutest) ja õppeainetesse registreerimisega (31% vastanutest). Kuna peaaegu kõik vastajad töötasid doktoriõpin- gutega paralleelselt, neist enamik täiskohaga, siis on paljudel problee- me olnud ka doktoriõpingute ning töö ühildamisega.
Kokkuvõtlikult võib küsitluse tulemuste põhjal väita, et dokto- rantide poolt vaadates oleks õpingute edukamaks läbimiseks vaja suuremaid stipendiume või töökohta doktoritööga otseselt seotud ametikohal. Lisaks ootavad doktorandid, et õppekava oleks mitme- kesine ning läbitavad ained ja seminarid doktoritöö seisukohalt olu- lised. Konstruktiivne kriitika ja tagasiside ning doktoritöö valdkonda puudutavad diskussioonid (kaasõpilaste, õppejõudude, väliskolleegi- dega) on doktorantide jaoks väga suure väärtusega, seega mida roh- kem on doktorant seotud igapäevaselt ülikooliga, seda edukamalt ta oma õppekava läbib ja vastupidi.
1.6. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE VÄLISHINDAMINE
2014. aasta sügisel viis Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Teadusagentuuriga läbi kahe teadusvaldkonna riikliku sihteval- veerimise, milleks olid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning õigusteadus. Sihtevalveerimise käigus hinnati teadustöö kvaliteeti, teaduskeskkonda, infrastruktuuri ja rahastust, doktoriõppe korral- dust ning panust ühiskonda. Sihtevalveerimise eesmärk oli anda teadlaskonnale, teadus- ja arendusasutustele, teadust finantseeriva- tele organisatsioonidele ning teaduspoliitika kujundajatele sisulist tagasisidet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning õigustea- duse taseme, tulemuslikkuse ja mõju kohta. Hindamiskomisjonid külastasid Tallinna Ülikooli novembris ning kohtusid külastuse ajal juhtkonna ja teadlastega.
2015. aasta veebruaris esitletud IKT evalveerimisraporti eelnõus hindas komisjon TLÜ IKT valdkonna teadustegevuse kvaliteeti suu- repäraseks, eriti digitaalse õppimise ökosüsteemide uurimisrühmas, tuues esile uurimisrühma tõelist interdistsiplinaarsust ja aktiivsust. Inimese-arvuti interaktsiooni uurimisrühm on üsna noor ning ko- misjon soovitas pöörata edaspidi tähelepanu uuritavate teemade suu- remale fokuseeritusele.
Õigusteaduse hindamisraporti esialgset versiooni esitleti samuti 2015. a veebruaris. Komisjoni hinnangus toodi välja, et Eesti ülikoo- lide õigusteaduse valdkonnas oleks vaja suurendada strateegilist lä- henemist ning suuremat konsolideeritust ja ülikoolide omavahelist koostööd. Arvestades Õigusakadeemia väiksust, oli komisjoni oluli- simaks soovituseks luua õigusteaduse teadustegevuse strateegia, mis oleks kitsalt fokuseeritud.
1.7. TEADUS- JA LOOMETEGEVUSE PREEMIAD JA TUNNUSTUSED
2014. aastal pälvisid TLÜ liikmed rahvusvahelisi, riiklikke ja ülikoo- lisiseseid preemiaid ning tunnustusi.
Riigi Valgetähe teenetemärgi pälvisid Tallinna Ülikooli teadlased emeriitprofessor Mare Pork, professor Krista Kerge ja vanemteadur Marju Kõivupuu. TLÜ rektorile Tiit Landile omistati Tallinna linna teenetemärk. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sot- siaalse stratifikatsiooni professor Ellu Saar pälvis viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest Eesti Vabariigi tea- duspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas.
TLÜ kooride dirigente, meestelaulu edendajat Indrek Vijar- dit ning noort ja tegusat dirigenti Sander Tamme, tunnustati Eesti Kooriühingu aastakontserdil vastavalt Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika edendaja stipendiumiga ning Eesti Kooriühingu aas- ta korraldaja preemiaga maailma ühe tunnustatuma helilooja Eric Whitacre’i Eestisse toomise eest. TLÜ puhkpilliorkestri dirigent
Andres Avarand pälvis kauaaegse tulemusrikka tegevuse eest Eesti puhkpillimuusika elus David Otto Wirkhausi preemia ning TLÜ sümfooniaorkester Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia. Tallinna Ülikooli naiskoori kauaaegset dirigenti emeriitdotsent Lin- da Kardnat tunnustati tema töö eest koorijuhina ja õpetajana Arvo Ratassepa mälestusauhinnaga, mis on rändauhind silmapaistvate tu- lemuste eest töös kooridega või koorijuhtide õpetamisel. Ühe Minuti Loengule omistati suhtekorralduse auhinna 2014 hariduse eripree- mia ning Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Euroopa Komisjon poolt es- makordselt välja antud selge sõnumi auhind.
Riikliku kasvatusteaduste konkursi seitsmest preemiast neli tuli Tallinna Ülikooli. Parima kasvatusteadusliku magistritöö autor oli Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, kelle töö tegeles mälukonfliktide üle- tamise võimalustega ajalooõpetuse kaudu. Esile tõsteti aktuaalse ja praktilise väljundiga teema head lahendust kombineeritud uurimis- meetodiga, tulemuste adekvaatset üldistust ja üldist head keelekasu- tust. Parima populaarteadusliku töö preemia pälvis Rain Mikseri töö süstemaatilise, ühtlustatud ja autoriteetse „Haridusleksikoni“ koosta- misel ja toimetamisel.
Parima doktoritööna tunnustati Mart Laanpere tööd „Pedago- gy-driven Design of Virtual Learning Environments“, mis kajastab üle aastakümne Tallinna Ülikoolis toimunud õpikeskkonna-aren- dustööd. Teema modelleerimisele püüdlev aktuaalsus põimub aren- duse epistemoloogilise käsituse, eriomase arendusuuringu-loogika ja värskendava digiplatvormi-aruteluga. Parimaks võõrkeelseks teadus- tööks tunnistati Katrin Poom-Valickise ja Erika Löfströmi artikkel
„Beliefs about teaching: Persistent or malleable? A longitudinal study
22