Page 26 - TLÜ aastaaruanne 2014

of prospective student teachers’ beliefs“, mis ilmus valdkonna tippa- jakirjasTeaching and Teacher Education. Otsustamisel sai määravaks tulemuste olulisus laiale huvigrupile, uuringu läbiviimise ja esituse korrektsus ning selgus piirangute osas, samuti esinduslik vormistus.
Parima õpikuna tõusis esile õppekomplekt „Punkt. 6. klassi eesti keele õpik ja töövihikud“, mille autorid on Helin Puksand Tallinna Ülikoolist, Reet Bobõlski Rakvere Gümnaasiumist ja Margit Ross kirjastusest Koolibri. Õppekomplekti iseloomustab kujunduslik, metoodiline ja ülesannete mitmekesisus, kasutajasõbralik struktuur, teksti žanriline mitmekesisus, elu- ja lastelähedus, erinevate teemade ja üldpädevuste ladus lõiming. Komplekt vastab riiklikule õppekava- le ning jätkab 5. klassi komplekti „Koma“. Töövihikud toetavad tead- miste omandamist ja laiendavad tekstivalikut, tagasisidestamiseks on lisatud valik kontrolltöid.
1.8. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUSE TUGITEGEVUSED
2014. aastal jätkati ülikooli teadus-, arendus- ja loometöö regulat- sioonide korrastamist, mille käigus uuendati „Teadustöö tulemustasu korda“ ja „Intellektuaalse omandi õiguskaitse eeskirja“ ning täiendati „Teadus- ja arendustegevuse eeskirja“. Lisaks ajakohastati valdkondli- ke konkursside statuute.
Institutsionaalsete ja personaalsete uuringutoetuste taotlusvoo- rude tutvustamiseks toimusid infotunnid, samuti toimusid DoRa programmi üleülikoolilised infotunnid magistrantidele ja esmakur- suslastele.
Seoses doktorantide atesteerimise kriteeriumide rakendamise- ga analüüsiti atesteerimistulemusi eesmärgiga tõhustada sellealast nõustamist. Informaatika Instituudis viidi läbi TLÜ doktoritööde kaitsmise korra ingliskeelne tutvustus, mis salvestati taasesitatavana, et seda saaks kasutada välisdoktorantide nõustamisel.
Kuna doktoriõppe edukuse võtmetegur on juhendamise kvali- teet, siis organiseeriti Primuse koolituste raames spetsiaalne juhen- damispädevustele suunatud seminar, mis võiks perspektiivis olla kõikidele doktorantide juhendajatele. Seminaril võeti eelduseks, et juhendajal on valmisolek mõtestada ja arendada enda juhendamis- praktikaid ning analüüsida ennast juhendajana suhtlemis-, analüü- si- ja tegevuskeskses vormis. Kevadisel seminaril osalenutele toimus detsembris jätkukohtumine juhendaja individuaalse ja kollektiivse refleksiivse praktika teemadel, muuhulgas eesmärgiga toetada semi- naril osalenute algatusi oma teadmiste ja kogemuste jagamiseks teiste juhendajatega instituutides.
Ülikooli uuringufondi toel ning Üliõpilaskonna koordineerimisel rahastati üliõpilaste teadustegevust toetavaid projekte. Ka seekord sai
rahastamist taotleda kahes voorus, kevadel ning sügisel. Toetati nii teadust populariseerivaid suvekoole ja loenguõhtuid kui ka lõputööde kirjutamist. Kokku rahastati 2014. aasta taotlusvoorudes 16 taotlust.
2015. aastal plaanitakse teadus-, arendus- ja loometegevuse valdkon- nas teha järgmist:
» Luua teaduse tippkeskused kõigis arengukavaga määratletud
fookusvaldkondades.
» Töötada välja ühtne ja ülikooli uuest struktuurist lähtuv raa-
mistik teadustegevuse kajastamiseks välisveebis, mis tagab info selguse ja kättesaadavuse potentsiaalsetele koostööpartneritele, teadustöötajatele ja kraadiõppuritele.
» Töötada välja koostöömudel, mis aitab paremini toetada teadus- tegevuse kasvu ja projektide taotlemist ning elluviimist ülikoolis. » Kaasajastada teadustegevuse ülikoolisisene regulatsioon, rahas- tuspõhimõtted ning motivatsioonisüsteem lähtuvalt uue arengu-
kava ja struktuurireformi eesmärkidest.
24