Page 122 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
Töös püstitati järgmised uurimisülesanded:
1) võrrelda enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste antropomeetrilisi näitajaid; 2) võrrelda enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste aeroobset vastupidavust;
3) võrrelda enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste funktsionaalseid näitajaid.
uuringu tulemusi analüüsiti matemaatilis-statistiliselt, kasutades IMB andmetöötlusprogrammi SPSS (versioon 22.0). Statistiliselt usutavuse nivooks võeti p≤0,05. Korrelatsiooni erinevate parameetrite vahel testiti Pearsoni korrelatsioonitestiga.
Tulemused
Enneaegselt sündinud laste antropomeetrilised näitajad olid oluliselt väiksemad kui ajaliste laste grupi näitajad (p=0,002; p=0,012; p=0,014).
Enne ja pärast 6-minutilist kõnnitesti mõõdeti uuritavatel südamelöögisagedus (SLS), süstoolne (SVR) ja diastoolne (dVR) vererõhk ja maksimaalne väljahingatava õhu kiirus (PEF). SLS, SVR ja dVR mõõdeti viiel erineval ajal – enne koormust, vahetult koormuse järel, pärast koormust 2., 3. ja 5. minutil. Enneaegsete grupis oli oluliselt madalam vahetult pärast koormust mõõdetud SLS (120,1 ± 26,3 l/min vs 142,7 ± 17,4 l/min; p=0,027), SVR (110,8 ± 6,7 mmHg vs 120,5 ± 11,7 l/min; p=0,031) kui ka dVR (60,2 ± 8,7 mmHg vs 68,9 ± 7,2 mmHg; p=0,019). 5. minutil pärast koormust oli ajaliselt sündinud laste rühma keskmine SVR kõrgem kui sama väärtus enneaegsete rühmas (p=0,005).
6-minutilise kõnnitesti tulemused erinesid kahe grupi vahel märkimisväärselt: enneaegsete keskmine tulemus oli 486,91 ± 52,9 m ja ajaliselt sündinud laste keskmine oli 582,91 ± 57,8 m (p=0,001).
Kahe rühma tulemused PEF-meetrias erinesid oluliselt nii enne 6-minutilist testi kui ka pärast testi mõõdetud väärtuste osas: PEF enne testi enneaegsetel 149,1 ± 34,8 liiter/min ja ajalistel 219,1 ± 37,9 liiter/min (p=0,000). Pärast koormust mõõdetud PEF oli samuti enneaegsete grupis madalam (p=0,001). Töös tulid välja olulised seosed pikkuse, kaalu, vanuse, gestatsiooninädala, sünnikaalu ja 6 minutiga läbitud kõnnitesti distantsi pikkuse vahel. Korrelatsiooni test andis tulemuseks, et mida pikem laps ja mida suurem on olnud sünnikaal ja gestatsiooninädal, seda pikem on 6 minutiga läbitud distants. Vanemate laste poolt läbitud distantsi pikkus oli mõlemas grupis pikem kui noorematel lastel.
Kokkuvõte
Bakalaureusetöö olulisimad tulemused on enneaegsete laste madalam vastupidavus, väiksem kasv ja kehvem kopsufunktsioon võrreldes ajaliselt sündinud lastega.
uurimistöö miinuseks oli väike vaatlusaluste hulk. Soovimaks teha põhjapanevamaid järeldusi, oleks vaja tulevikus uurida tunduvalt rohkemaid enneaegseid lapsi. Soovides teha järeldusi Eesti 4−6-aastaste enneaegsete laste vastupidavuse, antropomeetriliste ja funktsionaalsete näitajate kohta, oleks vaja kaasata uuringusse kogu Eesti enneaegsed lapsed vanuses 4−6. Käesolev uuring annab alust antud teemaga laiemalt ja sügavamalt tegeleda, sest juba see väike valim tõi välja erinevusi enneaegselt sündinud ja ajaliselt sündinud laste vastupidavuses, antropomeetrilistes ja funktsionaalsetes näitajates. Tööle annab kaalu tõsiasi, et Eestis pole vastavasisulist uuringut varem teostatud.
Kasutatud kirjandus
doyle, L. W. (2006). Evaluation of neonatal intensive care for extremely-low-birth-weight infants. − Semin Fetal Neonatal Med, 11(2), 139–145.
Jones, M. (2009). Effect of preterm birth on airway function and lung growth. − Paediatric Respiratory Reviews, 10, 9−11.
Kieviet, J. F. de, Piek, J., Aarnoudse-Moens, C. S., Oosterlaan, J. (2009). Motor development in Very Preterm and Very Low-Birth-Weight Children From Birth to Adolesence. − American Medical Association, 302, 2235−2242.
Ormisson, A., Mägi, M-L., Varendi, H. (2000). Enneaegne laps − tervise juhtimine ja haigused. Tartu, 4−6. Tellmann, A., Karro, H., Serkina, V. (2003). Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992−2002. Eesti Abordiregister 1996−2002. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 36−46.
122