Page 127 - Parimad teadustööd 2013/2014

127
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
HÜPPELIIGESE ISOKINEETILISE JÕU ASÜMMEETRIATE ESINEMINE EESTI NAISJALGPALLURITEL
ASYMMETRIES IN ISOKINETIC STRENGTH OF ANKLE JOINTS AMONG ESTONIAN FEMALE SOCCER PLAYERS
Liisi Salong
Sissejuhatus
Jalgpall on maailmas üha populaarsemaks muutuv spordiala ning seda eriti naisterahvaste hulgas. FIFA (Fédération Internationale de Football Association) president Joseph „Sepp” Blatter on öelnud, et jalg- palli tulevik on naiselik („The future of football is feminine“). Maailmas on naisjalgpallureid umbes 26 miljonit (Kunz 2007) ning mängijate hulk on kasvava tendentsiga. Samas on jalgpall ka üks vigastuste- rohkemaid spordialasid. Kõige sagedasemad vigastused jalgpallis puudutavad hüppeliigest, põlve, reieli- haseid ja pead. Hüppeliigese nikastused on kõige tavalisemad vigastused jalgpallis (FIFA 2014). Vigastus võib tekkida kontaktist teise mängijaga või kehvast kontaktist maapinnaga, tihtipeale ei olene see män- gijast endast. Lisaks tuleb ette ka vigastusi, kus kontakt teise mängijaga puudub, oluliseks saavad sise- mised riskifaktorid – näiteks hüppeliigese tugevus või võime oma keha kontrollida (FIFA 2014). Nikas- tuse põhjuseks võib olla ka näiteks kontrollimatu maandumine hüppel (Fong et al. 2007). Hüppeliigese kontrollimatuse võib põhjustada tasakaalustamatus sirutajate ja painutajate vahel, kus antagonistlikud lihasgrupid ei suuda agonistlike lihasgruppide tööd kontrollida. Enamasti kasutavad jalgpallurid löömi- seks ühte jalga ning tavaliselt põhjustab see erinevat arengut parema ja vasaku kehapoole vahel. Ühe jala lihasgrupid arenevad tugevamaks kui teised (Fousekis et al. 2010).
Töö eesmärgiks oli uurida naisjalgpallurite hüppeliigese dorsaal- ja plantaarflektsioonilihasjõu asüm- meetriate esinemist. Eesmärgi lahendamiseks püstitatud uurimisülesanded olid: 1) võrrelda lihasjõu erinevusi dominantsel ja mittedominantsel jalal, 2) selgitada välja unilateraalse asümmeetria esinemise sagedus naisjalgpalluritel ning 3) selgitada välja bilateraalse asümmeetria esinemise sagedus naisjalgpal- luritel.
Metoodika
uurimistöö kontingendi moodustasid naisjalgpallurid, kelle keskmine eluiga oli 21,1±2,8 aastat, kaal 60 ± 6 kilogrammi ja pikkus 165,9 ± 3,5 sentimeetrit. Pallurid mängivad kas eesti meistri- või esiliigas. Kokku osales uuringus 13 mängijat, kellest üks oli väravavaht ja teised väljakumängijad. Hüppeliigese sirutajate ja painutajate isokineetiliste jõunäitajate määramiseks kasutati isokineetilist dünamomeetrit HuMAC NORM. Jõumomendi määramine hüppeliigeses toimus kolmel erineval nurkkiirusel (60°/s; 180°/s ja 300°/s) kontsentrilises režiimis ja ühel nurkkiirusel (60°/s) ekstsentrilises režiimis.
Käesolevas töös hinnati kahte lihasjõu asümmeetria esinemist:
a) unilateraalne asümmeetria − ühe jala dorsaal- ja plantaarfleksiooni isokineetilise jõu suhe. unilate-
raalse tasakaalu normi piirväärtuseks seati 30%. Jalgpallurid, kelle dorsaal- ja plantaarfleksiooni suhe