Page 128 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
oli madalam kui 30%, klassifitseeriti unilateraalse asümmeetria probleemidega jalgpalluriteks. (So et
al. 1994)
b) bilateraalne asümmeetria − kahe jala dorsaal- ja plantaarfleksiooni isokineetilise jõu defitsiit. Piir-
väärtuseks seati 15%. Jalgpallurid, kellel oli defitsiit suurem, klassifitseeriti bilateraalse asümmeetria probleemidega jalgpalluriteks (Croisier et al. 2003; Gioftsidou et al. 2003).
Tulemused
uuringus osalenud naisjalgpalluritel esinenud unilateraalne asümmeetria dominantses ja mittedomi- nantses jalas ning bilateraalse asümmeetria esinemine plantaarfleksorites ja dorsaalfleksorites on toodud tabelis 1.
Tabel 1. unilateraalse ja bilateraalse defitsiidi esinemine naisjalgpalluritel
d – dominantne jalg; Md – mittedominantne jalg; Plant – plantaarfleksioon; dors – dorsaalfleksioon
unilateraalseid probleeme esines dominantsel jalal neljal juhul, mis moodustab 30,8% mängijatest, mit- tedominantsel jalal kahel juhul, mis moodustab 15,4% mängijatest. Kokku esines unilateraalseid prob- leeme kuuel juhul. Bilateraalseid probleeme esines plantaarfleksoritel viiel juhul, mis moodustab 38,5% mängijatest, ja dorsaalfleksoritel üheksal juhul, mis moodustab 69,2% mängijatest. Kokku esines unilate- raalseid probleeme neljateistkümnel juhul. dominantse jala plantaar- ja dorsaalfleksorite suhte keskmine tulemus nurkkiirusel 60/sek oli 37,4%. Mittedominantse jala plantaar- ja dorsaalfleksorite suhte keskmi- ne tulemus samal nurkkiirusel oli 39,1%.
Arutelu
uuringus leitud keskmised unilateraalse tasakaalu suhte näitajate tulemused olid kõrgemad kui varase- mas uuringus (So jt 1994). Käesolevas töös leitud puudulik tasakaal sirutajate ja painutajate vahel võib tuleneda ühekülgsest treeningust, kus treenitud on liigselt plantaarfleksoreid ning dorsaalfleksorid on jäänud tähelepanuta. dorsaalfleksiooni-plantaarfleksiooni suhe 30–40% on oluline hüppeliigese stabi- liseerimiseks üleshüppel, maandumisel ning kõrge intensiivsusega jooksmisel (So jt 1994). Käesoleva uurimuse bilateraalse asümmeetria esinemissageduse tulemused langesid osaliselt kokku Rahnama jt (2005) ning Lehance jt (2009) tulemustega, kus probleemseid oli vastavalt 68% ja 56%. Tulemused ei langenud kokku daneshjoo jt (2013) tulemustega, kus probleemseid oli 97,2%. Võrreldes varasema uu- ringuga (Fousekis jt 2012) võis kõrge bilateraalse lihasjõu asümmeetriate esinemise sagedus tuleneda väikesest treeningstaažist.
uuringust selgus, et dominantne jalg (e löögijalg) suudab keskmiselt genereerida suuremat jõudu nii plantaar- kui ka dorsaalfleksioonil. See ühtib Fousekise jt (2010) andmetega, kus tugevamad näitajad olid nii paremas põlve- kui hüppeliigeses. Varasemates uuringutes (Junge et al. 2010, McGuine, Keene 2005) on uuritud balansseeritud treeningu mõju vigastuste vältimisele. uuringud on näidanud, et kui treenides pöörata suuremat tähelepanu hüppeliigesele ja lihastasakaalule üldisemalt, on võimalik vähendada esi- nevate vigastuste hulka.
unilateraalne defitsiit
bilateraalne defitsiit
> 30
< 30
< 15
> 15
naisjalgpallurid n=13
d
69,2% (n=9)
30,8% (n=4)
Plant
61,5 % (n=8)
38, 5% (n=5)
Md
84,6% (n=11)
15,4% (n=2)
dors
30,8% (n=4)
69,2% (n=9)
128