Page 92 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
deleid nõudluse ja pakkumise teguritega, selgub, et kumbki mudel seletab umbes sama suure osa elukestvas õppes osalemise varieeruvusest. Seega leidis antud hüpotees osaliselt kinnitust.
H7 – Neoliberaalsetes riikides on pakkumise mõju võrreldes integreeritud neoliberaalsete riikidega suurem.
Integreeritud neoliberaalses Slovakkias osutus pakkumise teguritest oluliseks vaid probleemilahendusoskus, ent selle mõju on üsna tugev. Kõrgeima oskustasemega inimestel on 2,9 korda suurem tõenäosus elukestvas õp- pes osalemiseks kui madalaima oskustasemega inimestel. Neoliberaalses Eestis osutusid statistiliselt oluliseks nii funktsionaalse lugemisoskuse kui ka probleemilahendusoskuse tasemed, ent mõlemad osutusid mõju suu- ruselt tühisteks. Seega ei saa sellele tuginedes väita, et pakkumise mõju neoliberaalsetes riikides oleks suurem. Vaadates nõudluse ja pakkumise regressioonimudeleid eraldi, näeme, et Eestis seletab pakkumistegurite mudel veidi rohkem elukestvas õppes osalemise varieeruvusest. Eestis seletab pakkumine 6,5% ja Slovakkias 5,5%, mis tähendab, et erinevused riikide vahel on siiski väikesed.
Arutelu ja kokkuvõte
Eelnevalt toodud tulemusi vaadates võib öelda, et kapitalismi varieeruvuse teooria ja selle täienduste põhjal ku- jundatud hüpoteesid leidsid töös vaid osalist kinnitust. Ühest küljest leidis kinnitust, et riikidevahelised erine- vused oskuste nõudluse ja pakkumise mõjus osalusele elukestvas õppes on süstemaatilised. Seega, riigi oskuste strateegia ja heaoluriigi tüüp selgitavad vähemalt osaliselt riikidevahelisi erinevusi elukestvas õppes osalemisel. Teisalt selgus, et hoolimata riigi tüübist on olulisemal kohal just oskuste nõudlus.
Analüüsi tulemuste koos vaatlemisel on selge, et enamikus riikides on statistiliselt olulisem roll elukestvas õppes osalemise tõenäosuse määramisel tööandjatel ehk oskuste nõudluse poolel. See tulemus on kooskõlas ka varasemate uuringutega (Desjardins, Rubenson 2009; Roosmaa, Saar 2012). Seda on oluline arvesse võtta nii elukestva õppega seotud eesmärkide seadmisel kui ka seda edendavate poliitikate väljatöötamisel. Kui seni on väga palju rõhutatud seda, kuidas inimesi motiveerida ja aktiviseerida ning erinevaid õpivõimalusi toetada, siis edaspidi tuleks pilgud pöörata just tööandjate suunas. Peamiseks küsimuseks on ühest küljest, millised on nende huvid elukestva õppe toetamisel, ning teisalt, kuidas seda huvi saaks kasvatada. Ei saa jätta tähelepanuta, et infotöötlusoskuste, nagu kõigi oskuste puhul on oluline, et neid rakendataks. Vastasel korral oskused ajaga hääbuvad (Halapuu, Valk 2013).
Samas tuleb silmas pidada, et kõigi regressioonanalüüside kirjeldusvõime jäi üsna madalaks. Oskuste nõud- luse ja pakkumise ning riikide koosmõjudega regressioonid suutsid kirjeldada 8–9% elukestvas õppes osalemi- se varieeruvusest, konkreetsetel riikidel põhinevad mudelid aga 6–10% varieeruvusest. Seega sõltub suur osa elukestvas õppes osalemisest teguritest, mida antud mudelid ei sisaldanud. Käesolev analüüs ei võtnud eraldi arvesse riiklike institutsioonide mõju elukestvas õppes osalusele. Seega võiks makrotasandi näitajate lisamine aidata riike paremini võrrelda ja kategoriseerida. Suure tõenäosusega on mõjutajaks ka ühiskonnas valitsevad hoiakud täiskasvanute hariduses osalemise kohta, mis on aga samuti seotud riigi oskuste strateegia ja heaolu režiimiga. Seeläbi peaks institutsionaalsete raamistike kaasamine selgitama ka hoiakulisi aspekte, kuna need on institutsionaalse korralduse aluseks. Sellest lähtuvalt on kapitalismi varieeruvuse teoorial ja selle täiendustel hea potentsiaal siiski elukestvas õppes osalemise mustreid hästi kirjeldada. Tõenäoliselt vajab see aga veelgi põhjalikumat analüüsi.
Kokkuvõtvalt näitas analüüs, et kapitalismi varieerumise teooriast lähtuv eeldus, et riigid erinevad süste- maatiliselt oskuste nõudluse ja pakkumise mõju poolest elukestvas õppes osalusele, kehtib. Siiski selgus, et vaid oskuste strateegiast lähtuv tüpoloogia ei suuda piisavalt eristada riiklikke kontekste. Seetõttu on oluline võtta arvesse ka heaoluriikide jaotust. Analüüsi tulemused näitasid, et olulist mõju õppes osalusele avaldasid nii oskuste pakkumise poolsed tegurid inimese hariduse ja oskustaseme näol kui ka oskuste nõudlust iseloo- mustavad töö oskustase ja oskuste kasutamine töökohal ning töökoha suurus. Hoolimata riikidevahelistest erinevustest selgus, et peaaegu kõikjal on olulisemaks õppes osalemise mõjutajaks nõudluse poole tegurid ja vähem pakkumine.
92