Page 91 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
Võrreldes spetsiifiliste ja üldiste oskuste strateegiatega riikidega on piiratud oskuste strateegiaga riikides tõesti pigem madalam elukestvas õppes osalus. Samas on raske välja tuua erisusi konservatiivsete Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide vahel, mis ei moodusta selgelt eristatavaid gruppe. Nende riikide elukestvas õppes osale- mise määr kõigub 50% ümber. Seega võib väita, et hüpotees leidis osaliselt kinnitust.
H3 – Spetsiifilist oskuste strateegiat järgivates riikides on oskuste nõudluse mõju osalusele elukestvas õppes väiksem kui pakkumise mõju.
Antud hüpotees ei leidnud andmetest kinnitust. Saksamaal on olulisem nõudlus ja ka Rootsis suutis nõudlus kirjeldada ära suurema osa elukestvas õppes osalemise varieeruvusest kui pakkumine. Samas olid Rootsis pak- kumise poolsetest teguritest tulenevad erinevused inimeste tõenäosuses elukestvas õppes osaleda märkimis- väärselt suuremad võrreldes nõudluse poolega.
Ka käesolev tulemus näitab, et spetsiifiliste oskuste strateegiaga riikide koos vaatlemine ei pruugi olla sisu- liselt mõttekas. Kuigi teoreetilisel tasandil on sotsiaaldemokraatlikel ja konservatiivsetel riikidel palju ühiseid jooni, siis haridussüsteemidest tulenevad eripärad mõjutavad elukestva õppe rolli neis ühiskondades erinevalt. Sellest järeldub, et oskuste strateegia tasandil võrdlus annab segaseid tulemusi ning elukestva õppe kontekstis tuleks keskenduda just oskuste kujunemise süsteemidele.
H4 – Sotsiaaldemokraatliku oskuste strateegiaga riikides on nõudluse mõju osalusele elukestvas õppes suurem kui konservatiivsetes riikides.
Sotsiaaldemokraatlikus Rootsis näitavad nõudluse poolsetest teguritest statistilist olulisust lugemine töökohal ja vähemal määral ka probleemilahendus töökohal ning töö oskusmahukus. Nagu juba mainiti, oli nõudlu- se mudel parema kirjeldusvõimega kui pakkumise mudel, ent pakkumise tegurite mõju inimestevahelistele erinevustele osalustõenäosuse osas oli tugevam. Konservatiivsel Saksamaal oli samuti parema kirjeldusvõi- mega pakkumise mudel, mis selgitas 8,3% varieeruvusest Rootsi 9,1% vastu. Seega, kirjeldusvõime poolest olid need riigid pigem sarnased. Lugemisoskuse väga sage kasutamine võrreldes harvema kasutamisega tõstab tõenäosust osaleda elukestvas õppes Saksamaal kaks kuni viis korda, töö kõrge oskusmahukus võrreldes mada- la oskusmahukusega samuti umbes kaks korda. Samaväärne mõju on suuremas ettevõttes töötamisel. Rootsis on suuremates ettevõtetes samuti töötajate elukestvas õppes osalemise tõenäosus 1,5–2 korda suurem. Teised nõudluse poolsed tegurid ei avaldanud aga olulist mõju, kuigi näitasid statistilist olulisust. Seega leidis antud hüpotees osalist kinnitust. Rootsis seletab pakkumine suurema osa elukestvas õppes osalemise varieeruvusest kui Saksamaal, ent konkreetsete tegurite mõju võrreldes Saksamaaga on väike.
H5 – Üldiste oskuste strateegiat järgivates riikides mõjutab elukestvas õppes osalemist enam nõudlus kui pak- kumine.
Suurbritannia näitele tuginedes võib väita, et nõudluse poolsed tegurid lugemine töökohal, töö oskusmahukus ja töökoha suurus avaldasid suuremat mõju elukestvas õppes osalemise tõenäosusele kui pakkumise poolsed tegurid, nagu funktsionaalse lugemisoskuse tase. Kõrvutades erinevaid regressioonimudeleid, võib näha, et nii nõudluse kui ka pakkumise poole tegureid sisaldavas tervikmudelis kaotab statistilist olulisust ja mõju tugevust pigem pakkumise kui nõudluse pool. Seega hüpotees, et üldiste oskuste strateegiaga ehk liberaalse oskuste ku- jundamise süsteemiga riikides nagu Suurbritannia mõjutab elukestvas õppes osalust enam nõudluse pool kui pakkumine, leidis kinnitust.
H6 – Piiratud oskuste strateegiat järgivates riikides mõjutab elukestvas õppes osalemist enam nõudlus kui pak- kumine.
Eestis olulisemat nõudluse pool, elukestvas õppes osalemist mõjutab nii töökohal lugemine, töö üldine oskus- tase kui ka töökoha suurus. Pakkumise poolsed tegurid, nagu funktsionaalse lugemisoskuse ja probleemilahen- dusoskuse tasemete mõju õppes osalemise tõenäosusele oli küll statistiliselt oluline, ent ei erinenud tegelikult gruppide vahel olulisel määral. Seega on Eestis selgelt suurem mõju nõudluse poolsetel teguritel. Slovakkia puhul on raske öelda, kas domineerivad nõudluse või oskuse poole tegurid. Vaadates ka eraldi regressioonimu-
91