Page 52 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
aastani. Koju naastes polnud neil veel piisavalt nantse, et asuda kaubandust taastama. Kõigil nendel põhjustel peatus Narva kaubandus ligi kümneks aastaks. Põhjasõda lõppes Venemaa võiduga ja Uusi- kaupunki rahuleping kinnitas Narva kuulumist Vene riigi koosseisu.
Narva kaubanduse temaatika pakkus uurijatele huvi juba vähemalt 19. sajandi keskpaigast alates ning seda on puudutatud mitmetes uurimustes, kuid ei ole teemat 18. sajandi osas veel piisavalt uuritud.2 Uurimuse eesmärk on jälgida tsaarivõimu poliitikat Narva kaubanduse küsimuses aastatel 1704–1766. Teema on oluline, sest annab ülevaate Narva kaubanduse olukorrast 18. sajandi esimesel poolel. Uuri- mistöö probleemi saab sõnastada järgmiselt: milles seisnes Narva kaubanduse muutumine 18. sajandi esimesel poolel ja milles need muutused väljendusid. Kuna riigivõimud teostavad oma poliitikat eri- nevate seaduste vastuvõtmise kaudu, siis on antud töös keskendutud tsaaririigi seadusandlusele Narva kaubanduse küsimuses.
Kuidas muutus Narva kaubandus võrreldes Rootsi ajaga? Milline oli seadusandlus Narva kaubanduse muutmiseks ja millest oli see tingitud? Millistest piirkondadest lubati kaupu Narva eksporti tuua ja kuidas see sajandi jooksul Vene sisekubermangude linnade osas muutus? Millised kaubad dominee- risid Narva ekspordis? Kuna suure osa Vene kaubandusest moodustas väliskaubandus, kerkis Vene keisririigi seadusandluse läbitöötamise käigus esile küsimus, missugused rahvusvahelised lepingud mõjutasid Narva kaubandust. Omaette küsimus on, mida Narva raad ja kaupmehed tsaarivõimudelt linna kaubanduse regulatsioonidest ootasid ning mis nende ootustest ja soovidest täitus.
Töö käigus püstitati hüpotees, mille kohaselt oli Vene tsaaririigi poliitika Narva kaubanduse küsimu- ses vaadeldaval perioodil pärssiv, mis väljendus Peterburi eelistamises Narva ees. See väljendus esial- gu Narva kaubanduse kitsendamises mitmete seadusandlike aktidega. Seejärel hakati neid kitsendusi järk-järgult leevendama kuni lõpliku kaotamiseni, eelistades siiski Peterburi sadamat.
Uurimistöös lähtuti asjaolust, et Euroopa riikidele oli 18. sajandil iseloomulik merkantilistlik ning pro- tektsionistlik kaubanduspoliitika, mida hakati rakendama juba 16. sajandi lõpus. Kuigi see õpetus sai 18. sajandi teisel poolel tugeva kriitika osaliseks, vastas ta oma aja ühiskonna nõudmistele ja ootustele. Seejuures seisnes merkantilistlik poliitika kaubandusbilansi teoorias, mille oluline eeltingimus oli, et väljavedu peab ületama sisseveo. Adam Smithist alates vaadati merkantilismi kui poliitikat, mille nur- gakiviks oli idee, et riigi rikkus seisneb väärismetallides ning sellest lähtuvalt peeti merkantilismi üheks eesmärgiks antud metalli juurdevoolu riiki.3 Kuid merkantilistlik lähenemine oli põhjustatud hõbeda- puudusest riigis, mille tõttu osutus pidev hõbeda juurdevool välismaalt hädavajalikuks, garanteerimaks tööstuse arengut ja majanduslikku progressi, kuigi merkantilistide jaoks olid riigi rikkuse allikas riigi looduslik produkt ja toodang.4 Rahanappus tekitas seisaku kaubanduses, millest omakorda tulenes sei-
2
3
4
Vt Hansen, H. J. 1858. Geschichte der Stadt Narwa. Dorpat H. Laakmann; Петров, А. 1901.
Город Нарва: его прошлое и достопримечательности в связи с историей упрочения русского господства
на Балтийском побережье: 1223-1900. СПб.: Тип. Министерства внутренних дел; Некрасов, Г. 1984. Внешняя торговля России через Ревельский порт в 1721-1756 гг. Москва: Наука; Zacharov, V. 2004.
Die Außenhandelstätigkeit der Kaufmannscha Narvas im 18. Jahrhundert. – Narva und die Ostseeregion: Beiträge der II Internationalen Konferenz über die politischen und kulturellen Beziehungen zwischen Russland und der Ostseeregion (Narva, 1.-3. Mai 2003). Hrsg. von Brüggemann, Karsten. Narva: TÜ Narva Kolledž
(Studia Humaniora et Paedagogica Collegii Narovensis I), 47-60.
Смит, А. 1962. Исследование о природе и причинах богатства народов.
Москва: Издательство Социально-Экономической литературы, 314-315, 329; Soom, A. 1963.
Die merkantilistische Wirtscha spolitik Swedens und die baltischen Städte im 17. Jahrhundert – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas. Bd. 11, 182-222.
Magnusson, L. 2015. e Political Economy of Mercantilism.
London New York Routledge Taylor and Francis Group, 218.
52