Page 53 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
sak tootmises, ning puudujäägi likvideerimiseks oligi vajalik väärismetallide juurdevool väljast.5 Sama probleem oli ka Vene riigis. Hõbedanappuse kõrvaldamise peamiseks vahendiks nii Lääne-Euroopas kui ka Vene riigis oli kodumaiste kaupade aktiivne eksport, milleks ergutas riik eksporti ning vääris- metallide juurdevoolu, et stimuleerida oma alamate kaubandust, tööstust ja tehnikat, ning täiendas sidevahendeid.6 Toetades oma riigi kaubandust ning tööstust, kehtestati hulk meetmeid, mis kaitsesid riigi kaupmehi ja tööstureid välismaiste konkurentide eest ja kitsendasid viimaste tegevust.7 Venemaal väljendus see nii 17. kui 18. sajandil veel ka valuutas, milles tolle võeti, tollides endas ja nende tarii des, mis aitasid kaasa hõbeda väljavoolu vähenemisele.8 Oma kaupmeestele paremate kauplemistingimuste saavutamiseks välismaal sõlmiti riikidevahelisi kaubandust reguleerivaid lepinguid.9
narva KaupmeeSte OOtuSed tSaarivõimudelt KaubanduSregulatSiOOni KüSimuSeS
Praktiliselt kohe pärast linna vallutamist asusid narvalased taotlema oma varasemate privileegide kin- nitamist. Peeter I lubas 1704. aastal need kinnitada.10 Narva rae ja kaupmeeste palvekirjades tsaarile ja Menšikovile soovisid narvalased saada varasemate privileegide kinnitamist ja lisaks uusi. Samuti tahtsid narvalased säilitada soola, heeringa, veinide ja tubakaga kauplemise monopoli ning saada li- saks varasemale viljaga, linaga, kanepiga ja metsaga kauplemise ainuõigust. Veel soovisid narvalased blokeerida võõraste omavahelist otsekaubandust või siis keelata mitte ainult välismaalaste vahelised, vaid ka välismaalaste ja venelaste vahelised kontaktid, mida tahtsid Narva kaupmehed, et kontrollida linna läbivaid Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelisi kaubavooge. Kui nad 1704. aastal pöördusid vas- tava palvekirjaga tsaari ja Menšikovi poole, lubati täita narvalasete soovid, ent 1708. aastal saadeti narvalased Vene siselinnadesse.11
Hiljem langetati ka narvalasi soosivaid otsuseid. Näiteks kui Rootsi võimud lubasid võõrastel omava- hel kaubelda, et stimuleerida Narva kaubandust, siis Vene võimud tulid narvalastele vastu ning 1722. ja 1723. aasta ukaasidega nõuti Vene kaupmeestelt, et need müüks oma kaupu ainult Narva kaupmees- tele, kel oli ainuõigus neid välismaalastele edasi müüa.12 Uusikaupunki rahuga lubasid Vene võimud säilitada kõik vallutatud Eesti- ja Liivimaa varasemad privileegid ja õigused.13 Need säilitati ka Narvas, tänu millele laienes Narvale Balti erikord, kuigi linn oli Peterburi kubermangu koosseisus. Samas, ei Peeter I ega Katariina I ajal ei olnud siiski Narva privileegid kinnitatud, kuigi viimase valitsemise ajal
5 Magnusson, L. 2014. Is Mercantilism a useful Concept still? – Merkantilismus. Wiederaufnahme einer Debatte. Stuttgart: Franz Steiner Verlag. (Vierteljahrschri für Sozial- und Wirtscha sgeschichte, Beihe e 228) Stuttgart: Franz Steiner Verlag, 19-38.
6 Magnusson, 2014, 19-38; Шейнин, Л. 1997. Петербург и Российский меркантилизм. Москва: Наука, 17, 24-27.
7 Покровский, С. 1947. Внешняя торговля и внешняя торговая политика России. Москва: Международная книга, 70.
8 Тихонов, Ю. 1955. Таможенная политика русского государства с середины XVI в. до 60-х годов XVII в. – Исторические записки. 53. Москва: Наука, 258-290.
9 Некрасов, 1984, 58.
10 Петров, 1901, 312
11 Hansen, 1858, 251-252.
12 Полное собрание законов Российской империи: собрание первое: с 1649 по 12 декабря 1825 г.
(Edaspidi ПСЗ.) Т.6. 1830. СПб.: Типография II Отд. Его Имп. Вел. Канцелярии. Nr 4062. 24.07.1722;
Küng, E. 2001. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel.
Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 100-106; Soom, A. 1940. Die Politik Schwedens bezüglich des russischen Transithandels über die estnischen Städte in den Jahren 1636-1656. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 94, 144-145.
13 ПСЗ. т.6, No 3819, 30.08.1721.
53