Page 55 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
1721. aasta ukaasiga osutus Narva tagamaa varasemast oluliselt kitsamaks, sest sinna lubati viia oma kaupu vaid Pihkva ja 1728. aastast alates ka Velikije Luki kaupmeestel, kusjuures siis said sealsed kaupmehed sõita ka Peterburi, Tallinna ning Riiga, samuti laenu venelastele kaupade toomiseks anda ei tohtinud.25 Kuigi 1735. aastal lubati ka teistel Vene kaupmeestel sõita Narva, oli narvalastel jätkuvalt keelatud laenata venelastele raha, mistõttu tuli Narva kaupmeestel osta venelaste toodud kaupu sula- raha eest või vahetuskaubanduse teel. Samuti pidid nad ostma ainult venelaste toodud kaupu, kuid ise Vene siselinnadesse nad sõita ei tohtinud.26 Kuna valitsus kartis Narva konkurentsi, kaotati piirangud alles 1766. aastal. Siis lubati narvalastel anda venelastele raha ja kohustada neid sel teel kaupu Narva tooma.27
Nii kahjustas 1721. aasta ukaas Läänemere sadamatest kõige rohkem Narva ja kõige vähem Riia huve. Riia kaudu eksporditi nii Venemaa sisekubermangude, peamiselt Smolenski toodangut kui ka Ukrai- nas, Valgevenes, Leedus, Kura- ja Liivimaal toodetud kaupu, mistõttu antud ukaas ei mõjutanud dras- tiliselt Riia kaubandust.28 Mis puutub Tallinnasse, siis navigatsioon algas seal reeglina varem kui Pe- terburis, mistõttu Lääne-Euroopa laevad võisid külastada Tallinna kolm korda aastas. Seetõttu lossiti küllaltki suur osa Peterburi suunatud importkaupadest Tallinnas ja veeti hiljem kas mööda maismaad või laevadega pealinna edasi. Lisaks sellele tuli Tallinna viia Eestimaa kubermangus tehtud tooted.29
Narva kaubanduse stimuleerimiseks lubati Narva kaupmeestel raiuda metsa Novgorodi, Jamburgi ja Staraja Russa maakondades ning eksportida see välismaale.30 Narvalased said selles osas privileegi ehk monopoli. Kuna Narva tagamaa oli piiratud, sai terve 18. sajandi jooksul metsakaubandusest linna tähtsaim väljaveoartikkel ja seega peamine tuluallikas, mida siiski reguleeris keskvalitsus. Metsakau- bandus saavutas kiiresti üsna suure ulatuse, nii et kroonuvõimud hakkasid pärast metsakaubanduse lubamist seadma Narva kaupmeestele piiranguid, et kaitsta riigi huve. Seega püsis tänu metsakauban- dusele linna kaubandus siiski vee peal ning just nende kaupade järele tulid välismaa laevad Narva. Vili oli teine artikkel, mida Narvast välja veeti, kuid selle osatähtsus oli oluliselt väiksem.
KOKKuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust. Vene võimud soovisid arendada Pe- terburi sadamat, mistõttu pärsiti Narva kaupmeeste tegevust. Narva sadama tagamaa oli 1721. aasta ukaasiga „Kaubateedest...“ oluliselt piiratud ja sinna tohtisid sõita vaid Pihkva piirkonna kaupmehed. Kuigi järgnevatel aastatel leevendati piiranguid, kartis valitsus Narva sadama konkurentsi Peterburile, mistõttu jäid need püsima 1766. aastani. Narva sadama tagamaa vähenemise tõttu kahanes linna kau- bandus oluliselt võrreldes Rootsi ajaga ja ei saavutanud enam senist õitsengut. Peamiseks väljaveoar- tikliks 18. sajandil olid mets ja metsamaterjalid. Tänu nendele toodetele püsis Narva kaubandus siiski vee peal ja nende järele tulid Narva välismaised laevad.
25 ПСЗ. т. 6, No 3860, 2.12.1721; ПСЗ. т. 8, No 5326, 31.08.1728.
26 ПСЗ. т. 9, No 6811, 20.09.1735.
27 ПСЗ. т. 17, No 12615, 07.04.1766.
28 Дорошенко, В. 1978. Курляндский экспорт во второй половине XVIII века. – Latvijas PSR Zinātn̦u akadēmijas
vēstis 12 (377). Riga, 62-69.
29 Некрасов, 1984, 70.
30 ПСЗ. т. 6, No 3918, 13.03.1722.
55