Page 61 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
Gümnaasiumineiusid (kellest moodustub enjo kōsai’ga tegelevate tüdrukute enamus) nähakse täiskas- vanuliku kehaga neitsitena ning sellist inimest de neeritakse nüüdisaegse seksuaalsuse normi kohaselt
mitte oma seksuaalset identiteeti segadusse ajada – nende jaoks on n-ö töös ja era1elus
kui „kasutamiseks keelatud keha omanikku“. Sellise tüdruku keha ei kuulu konfutsianismi kohaselt
asetleidvad seksuaalsuhted selgelt piiritletud (Wakabayashi, 2003). Patriarhaalsuse vastu
isegi neiule enesele, vaid tema isale, ning tulevikus kandub omandiõigus tüdruku tulevasele abikaasa-
mässates teevad nad seda patriarhaadi enese tingimustel – feministliku teooria kohaselt
le. Enjo kōsai vihastab Jaapani mehi ja põhjustab neile häbi, sest tüdrukud kasutavad enda keha oma peavad naised seksuaalseks vabanemiseks seksuaalsuhetest naudingut tundma (Hofmann,
is1i9k9li7k)u. taEhntjeokkoōhsaasieltn,ähiobolpimeaaltiasksaeulldeset,letjänlgeinmdieseisladenpdeasvahdõtlümdarvuaktuteüdkreuhkausid evnõdiamoemstavnadtiteks. seksuaalset vabanemist, ent tegelikult seksuaalset vabanemist ei toimu.
(Ueno, 2003)
Lisaks leiab enjo kōsai’s aset mitmetahuline pooltevaheline ebavõrdsus. Prostitutsioonivastase Paradoksaalselt mässab enjo kōsai oma kehalisusse mässitud kultuuriline Teine olemise vastu, olles
feministliku teooria kohaselt ei saa prostitutsiooni kaudu toimuda seksuaalset vabanemist
seesama kehalisusse mässitud kultuuriline Teine, kelle vastu mässab. Tüdrukud kasutavad oma keha ja
seni, kuni prostitutsiooni kontseptsioon hõlmab ebavõrdseid võimusuhteid mehe ja naise svekashueal.alsEunsjtokükllōasuatio’snotoamgasvealtd, enktliseanmtiadsedikstaasnutksseeroilveavdandadvõenimdunseuishttednjo(kmōasajainrdauamslieks toviõmimuv, atest
staatuseline võim, seksuaalne võim, mõjuvõim; lisaks kogemuslik ebavõrdsus, intelligentne
mitteromantilistest seksuaalsuhetest ning ei naudi neid, et mitte oma seksuaalset identiteeti segadusse
ebavõrdsus) meeste domineeriva sotsiaalse staatuse koolitüdrukute madalama sotsiaalse
ajada – nende jaoks on n-ö töös ja eraelus asetleidvad seksuaalsuhted selgelt piiritletud (Wakabayashi,
staatuse üle. (Fukutomi, 1997) Selline olukord ei ole tüdrukute jaoks võimestav ning
2003). Patriarhaalsuse vastu mässates teevad nad seda patriarhaadi enese tingimustel – feministliku
seksuaalset vabanemist ei saa toimuda.
teooria kohaselt peavad naised seksuaalseks vabanemiseks seksuaalsuhetest naudingut tundma (Ho-
Jaapani meedia ja avalikkus on enjo kōsai kajastamisel erapoolikud ning peavad selle fmann, 1997). Enjo kōsai näib pealiskaudsel jälgimisel endas hõlmavat tüdrukuid võimestavat sek-
süüdlasteks koolitüdrukuid. Enjo kōsai’d ostvatele klientidele valdavalt ei keskenduta – mehi
supeaeatlsaektsveaboamnaemihisatd, enotbtjeegketlidkeuklts,semkseueasatelsestevkasbuanaelsmusistjaei ithoaimoun. naturaliseeritud ning isegi
täiskasvanud mehi ei peeta suutlikeks vastutama oma seksuaalsuse eest. Enjo kōsai’ga Lisaks leiab enjo kōsai’s aset mitmetahuline pooltevaheline ebavõrdsus. Prostitutsioonivastase femi-
tegelevaid koolitüdrukuid seevastu käsitletakse kuratlike võrgutajatena, kes seda
nistliku teooria kohaselt ei saa prostitutsiooni kaudu toimuda seksuaalset vabanemist seni, kuni pros-
„nõrkust“ oma huvides ära kasutavad. (Ueno, 2003)
titutsiooni kontseptsioon hõlmab ebavõrdseid võimusuhteid mehe ja naise vahel. Enjo kōsai’s tagavad Seevastu väljendavad muudatused Jaapani seadusandluses positiivset nihet enjo kōsai
klientide kasuks olevad võimusuhted (majanduslik võim, staatuseline võim, seksuaalne võim, mõju-
käsitluses. 1999. aastal lapsprostituutide, inimkaubanduse, lapspornograafia ja enjo kōsai vrõeigmu;leliesraikmsikseokgsemlouosdliukdelbaasvteõrpdrsoussti,tiunttseiloliogneinstenaedeubsakvõäsridtsleubs)emnjeoesktōesdaoi’md ivnaerearsievma asostseiarianlesevasltta.atuse
Uus seadus kasutab sõna kaishun2 ehk „keha ostma“ varasema baishun3 ehk „keha koolitüdrukute madalama sotsiaalse staatuse üle. (Fukutomi, 1997) Selline olukord ei ole tüdrukute
müüma“ asemel (sõna, mida kasutatakse n-ö tavalise prostitutsiooni puhul), asetades teo süü
jaoks võimestav ning seksuaalset vabanemist ei saa toimuda.
müüjalt ostjale (Wakabayashi, 2003). Lisaks on uue seaduse kohaselt alla 18-aastase lapsega suguühtesse astumine või muud intiimsed tegevused ning selle eest tasumine ebaseaduslikud
Jaapani meedia ja avalikkus on enjo kōsai kajastamisel erapoolikud ning peavad selle süüdlasteks
(ibid). Liberaalse feminismi teooria kohaselt on seaduste muudatused peamine tee naiste koolitüdrukuid. Enjo kōsai’d ostvatele klientidele valdavalt ei keskenduta – mehi peetakse oma ihade
emantsipatsioonini ning antud seadus näib enjo kōsai’d tüdrukute kasuks ümber defineerides objektideks, meeste seksuaalsus ja iha on naturaliseeritud ning isegi täiskasvanud mehi ei peeta suut-
olevat teenäitaja.
likeks vastutama oma seksuaalsuse eest. Enjo kōsai’ga tegelevaid koolitüdrukuid seevastu käsitletakse Radikaalse feminismi rajaja Kate Millett’i (2000) teooria kohaselt toimib naise keha
kuratlike võrgutajatena, kes seda „nõrkust“ oma huvides ära kasutavad. (Ueno, 2003)
objektifitseerimine (ingl objectification) meedias ja kirjanduses naise seksuaalse ekspluateerimise õigustajana. Lisaks koolitüdrukute objektistamisele (ja selle kaudu taaskord
Seevastu väljendavad muudatused Jaapani seadusandluses positiivset nihet enjo kōsai käsitluses. 1999. kehalisusesse mässides) ja seksualiseerimisele aitab meedia seeläbi kaasa nende seksuaalse
aastal lapsprostituutide, inimkaubanduse, lapspornograa a ja enjo kōsai reguleerimiseks loodud laste kuritarvitamise seaduspärastamisele. Samuti internaliseerivad koolitüdrukud selle kuvandi
prostitutsiooni seadus käsitleb enjo kōsai’d varasemast erinevalt. Uus seadus kasutab sõna kaishun2 iseendast.
ehk „keha ostma“ varasema baishun3 ehk „keha müüma“ asemel (sõna, mida kasutatakse n-ö tavalise Enjo kōsai pole üks prostitutsiooni vorme, vaid sotsioloogiline käitumine, millega tüdrukud
prostitutsiooni puhul), asetades teo süü müüjalt ostjale (Wakabayashi, 2003). Lisaks on uue seadu-
vastavad selle järgi olevale nõudlusele omaendi tingimustel. Esiteks ei hõlma enjo kōsai endas alati regulaarset seksuaalvahekorda; prostituut on definitsiooni kohaselt keegi, kes osutab raha
se kohaselt alla 18-aastase lapsega suguühtesse astumine või muud intiimsed tegevused ning selle
eest seksuaalteenuseid. Kui seksuaalakti ei toimu, pole definitsiooni järgi tegu prostituudiga.
eest tasumine ebaseaduslikud (ibid). Liberaalse feminismi teooria kohaselt on seaduste muudatused Teiseks on enjo kōsai’ga tegelevatel tüdrukutel võimalus ise oma kliente valida; see
peamine tee naiste emantsipatsioonini ning antud seadus näib enjo kōsai’d tüdrukute kasuks ümber valikuvõimalus ei sobi kokku prostituutide rolliga patriarhaalses ühiskonnas. Kolmandaks,
de neerides olevat teenäitaja.
enjo kōsai’ga tegelemist ei alustata vaesuse tõttu, samas prostitutsiooni puhul on see valdav
alustamise põhjus. (Thollar, 2003; Ueno, 2003)
1 Konfutsianismi kohaselt alluvad naised elu jooksul kolmele mehele: noorena oma isale, hiljem oma abikaasale
ning vanaduses oma vanimale pojale. Selle struktuuri järgi kuulub naine alati mõnele mehele, olemata autonoomne
2 2 indiviid. (Friedman 1992) 買春
3 3 売春
61