Page 83 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
inTersekTsionaalne marginaliseeriTus Ja privilegeeriTus
EESTI TÖÖTURUL:
venekeelseTe naisTe Ja eesTi meesTe TÖÖnarraTiiviDe analÜÜs
INTERSECTIONAL DISADVANTAGE AND PRIVILEGE
IN THE ESTONIAN LABOUR MARKET: AN ANALYSIS OF WORK NARRATIVES OF RUSSIAN-SPEAKING WOMEN AND ESTONIAN MEN
I koht doktoritööde kategoorias
kADRI AAvIk
artiKKel põhineb dOKtOritöö eeStiKeelSel KOKKuvõttel ja tutvuStuSel KultuurileheS Sirp (13.05.2016)
SiSSejuhatuS
Sooline ebavõrdsus Eesti tööturul on saanud viimastel aastatel tähelepanu nii akadeemilistes uuri- mustes kui ka avalikus debatis (ülevaate saamiseks senistest uuringutest vt Aavik 2015, Roosalu 2014). Eesti juhib jätkuvalt EL-i riikide soolise palgalõhe (26,9%) edetabelit (Eurostat, 2015).
Lisaks soolisele ebavõrdsusele iseloomustavad aga Eesti tööturgu võrreldes teiste Euroopa Liidu liik- mesriikidega ka suured etnilised lõhed. Alates taasiseseisvumisest on eestlastest mehed tõusnud Eesti tööturul kõige edukamaks grupiks tööga rahulolu, tööga seotud turvalisuse ning sissetulekute osas, samas kui venekeelsete naiste positsioon on nende näitajate osas muutunud kõige ebasoodsamaks (Hansson, Aavik, 2012). Seega on soo ja rahvuse kategooriad saanud viimastel aastakümnetel inimes- te tööturukogemuste vormimisel järjest olulisemaks, millel on tagajärjed ebavõrdsuse jätkumisele ja potentsiaalile seda vaidlustada ka laiemas ühiskondlikus kontekstis.
Tööalase ebavõrdsuse uurimisele saab läheneda ka inimeste kogemusi mikrotasandil käsitledes, küsi- des näiteks, kuidas mõtestavad erinevalt positsioneeritud inimesed endi olukorda ja edukust praegu- sel Eesti tööturul. Kuidas luuakse, hoitakse alal ja ka vaidlustatakse soolist ja muudel alustel esinevat ebavõrdsust tööelus? Kuidas väljenduvad marginaliseeritus ja privilegeeritus individuaalsetes töö- ja karjäärinarratiivides? Just nendele küsimustele otsisin vastust doktoritöös, mille eesmärk oli mõista sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimist, jätkumist ja vaidlustamist Eesti tööturul.
83