Page 88 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
sionaalselt privilegeeritud markeerimata gruppide puhul toimib strateegiline teadmatus eesmärgiga olemasolevat olukorda säilitada. Seda püütakse teha konstrueerides ning hoides kinni teatud soolise võrdõiguslikkuse raamistamise viisidest, mis on kasulikud just privilegeeritud gruppidele endile.
Strateegilise teadmatuse kasutamist toetavad institutsionaalsed süsteemid, mis vaikimisi eelistavad intersektsionaalselt privilegeeritud gruppe. Eesti kontekstis aitab seda üleval hoida prevalveeriv neo- liberaalne ideoloogia, mille kohaselt sõltub edu või ebaedu igast indiviidist endast, struktuurseid tegu- reid arvestamata. Neoliberaalne ideoloogia omistab turuväärtuse kõigile protsessidele ja ka inimestele. Selles kontekstis hindavad tööturul tegutsevad organisatsioonid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatikat peamiselt kasumlikkuse ja efektiivsuse perspektiividest lähtuvalt. Selline tõl- gendus on sügavas vastuolus inimõiguste ja võrdsete võimaluste diskursusega, kus kõigi inimgruppide võrdne kohtlemine ning egalitaarsed sotsiaalsed suhted on väärtus omaette, mitte vahend suurema turuväärtuse või efektiivsuse saavutamiseks. Neoliberaalses kontekstis, kus kehtivad pigem viimased väärtused, on hõlbus võrdse kohtlemise temaatika kõrvale heita.
Seda hõlbustab ka olukord, kus seaduste tasandil ei ole ette nähtud sanktsioone soolise võrdõiguslik- kuse ja võrdse kohtlemise kohustuste edendamise mittetäitmise korral. Selles kontekstis saavad mää- ravaks organisatsioonide, täpsemalt nende juhtkondade seisukohad selle teema osas. Kuna juhtivatel kohtadel on teiste gruppidega võrreldes üle esindatud eestlastest mehed, siis saavad nad selles küsimu- ses mitteametlikke norme luua ja rakendada, ehk de neerida, mis on tööturu kontekstis “normaalne”. Seega, võrreldes vähem privilegeeritud gruppidega Eesti tööturul on nende (diskursiivsetel) praktika- tel laiemad tagajärjed.
Neoliberaalne ideoloogia, mille kohaselt ei ole sotsiaalsetel kategooriatel inimeste võimalustele ja kogemustele olulist mõju, ei soodusta just sellesama loogika tõttu intersektsionaalselt privilegeeritud indiviide oma identiteedipositsiooni üle mõtisklema. See võimaldab markeerimata intersektsionaal- selt privilegeeritud gruppidel näida nn tavalistena ning kategooriate mõttes väljapaistmatutena (“eest- lane” ja “mees” on kategooriate etnilisus ja sugu markeerimata dimensioonid) ning jääb märkamatuks, et paljud selliste gruppide diskursiivsed praktikad saavad võimalikuks just nende selliselt paiknemise tõttu sotsiaalses hierarhias. Seega on nendel gruppidel ja nende praktikatel, mis näivad tavaliste ja väl- japaistmatutena, võimalik kehtestada nendele endile kasulik spetsii line perspektiiv soolisele ja muud laadi ebavõrdsusele tööturu kontekstis. Kuna positsioon, millelt nad kõnelevad, paistab tavalise ja üldisena, siis paistab sellelt positsioonilt lähtuv raamistamine teistele tööturul osalejatele legitiimsena.
Kokkuvõtteks, privilegeeritud gruppidel, kes saavad jääda märkamatuks, peitudes tavalisuse ja nor- maalsuse taha, on võimalik töö kontekstis legitimeerida teatud norme, väärtusi ja praktikaid sellisena, mis jäävad nende endi esitustes silmapaistmatuteks. Märkamatuks jäämine meestena võimaldab eest- lastest meesjuhtidel luua omavahelist solidaarsust nii juhtide kui ka meestena.
88