Page 86 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED “Sa ei peagi tarK Olema – Sul peab tutvuS Olema”1:
veneKeelSete naiSte töönarratiivid
Doktoritöös intervjueeritud venekeelsed naised esitasid oma karjääriteekondi kui järk-järgult alla- poole liikuvaid, edu ja ebaedu perioodide vaheldumise või paigalseisuna. Karjääritrajektooride selli- ne mõtestamine tuleneb nende ebakindlast tööturupositsioonist nende kogemuste esitamise hetkel, mis tegi enesekindla tööalase mina loomise keeruliseks. Oma tööalast situatsiooni ratsionaliseerides pandi vastutus ebasoodsa olukorra kujunemise eest nii iseendale kui ka endast väljapoole jäävatele faktoritele.
Enese tööturukogemustest rääkides rõhutati eelkõige etnilisuse kategooriat, leides, et nende etniline kuuluvus ning vene emakeel avaldavad mõju nende ebasoodsale tööturupositsioonile. Neid tegureid mainides rõhuti nii iseenda kui ka väliste teguritega seotud asjaoludele. Näiteks peeti enese eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ning selles osas nähti vastutust eelkõige iseendal. Samas aga tajuti etnilisuse baasil toimivate piiride olemasolu tööturu kontekstis, mida nähti endast sõltumatutena. Näiteks toodi välja, et venekeelsete inimestena (vaatamata sellele, et vallati hästi eesti keelt) on neil keeruline pääseda eestikeelsetesse töökollektiividesse ja eestlaste sotsiaalsetesse võrgustikesse.
Venekeelsete naiste ebasoodsal tööturupositsioonil ja nende markeeritud staatusel soo ja etnilisuse kategooriate osas on tagajärjed nende minaloomele ning narratiivsetele strateegiatele, millele nad oma töökogemustest jutustades toetuda said. Näiteks ei olnud neil võimalik sellelt positsioonilt rõhutada oma tugevusi ja kompetentse töötajatena, sealhulgas kakskeelsust, millel on Eesti ühiskonnas mõnin- gane sümboolne väärtus (peegeldudes sageli eestlaste kasutatavas narratiivis, mille kohaselt on eesti keelt valdavatel vene emakeelega inimestel kakskeelsuse tõttu tööturul eelised). Kuna aga uurimuses osalenud venekeelsete naiste jaoks ei ole see oskus neile tööturul mingeid eeliseid andnud, siis ei ole neil võimalik oma tööalase mina konstrueerimisel sellele kui ressursile toetuda. Pigem toimib vastu- pidine efekt, kus nad eesti keelt valdavate venekeelsete inimestena tajuvad end olevat ebasoodsas olu- korras. Narratiividest peegelduvad Eesti tööturul kehtivad ranged keelenõuded, mille valguses tajusid uurimuses osalejad enda keeleoskust ebapiisavana, isegi selliste töökohtade jaoks, kus pole kõrgtase- mel keeleoskust tarvis. Narratiivid viitavad Eesti tööturuinstitutsioonide tundlikkusele lingvistiliste eristusmarkerite suhtes (näiteks aktsent).
Lähtudes senistest uuringutest, mis on leidnud, et sotsiaalsed võrgustikud on üks peamisi viise, mille kaudu inimesed Eesti tööturul töökohti leiavad (Kazjulja, Roosalu, 2011), keskendusin doktoritöös ühe aspektina sotsiaalse kapitali kasutamisele tööturul.
Rõhutades sotsiaalse kapitali olulisust tööturupositsiooni parandamisel, nägid venekeelsed naised endi puhul vaid piiratud võimalusi sellele ressursile tööturul toetuda. Sotsiaalsete võrgustike piire nähti eel- kõige toimivat etnilisuse kategooria alusel. Siit järeldub, et venekeelsed naised võivad olla tundlikud eel- kõige etnilise ebavõrdsuse suhtes Eesti tööturul, samas kui sooline või teiste kategooriate alusel esinev ebavõrdsus võib neile tunduda vähem problemaatilisena ning jääda nende jaoks märkamatuks.
Venekeelsete naiste narratiividest ilmneb, et töö leidmisel ei olnud võimalik toetuda ei formaalsete- le ega mitteformaalsetele kanalitele. Tajutud kõrvalejäetus sotsiaalsetest võrgustikest mõjutab nende
1 Selle ja järgmise alapealkirja esimeses pooles on kasutatud tsitaate intervjuudest.
86