Page 87 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
agentsuse väljendamist tööturul, kuna neil võib tekkida tunne, et nende endi initsiatiiv ja pingutused ei pruugi olla piisavad, et oma tööturupositsiooni parandada, tekitades omakorda jõuetuse tunde. Näiteks on selliselt ebakindlalt positsioonilt keeruline kandideerida hästi tasustatud prestiižsetele töö- kohtadele, mida võidakse tajuda enese võimetele mittekohastena.
“OluliSemad OtSuSed tehaKSe SaunaS”: eeStlaSteSt meeSjuhid SOtSiaalSeSt KapitaliSt ja SOOliSeSt ebavõrdSuSeSt tööl
Eestlastest meesjuhid esitasid oma töökogemusi teistsuguselt positsioonilt, paiknedes nii ametikoh- tade kui ka soo ja etnilisuse kategooriate mõttes privilegeeritud positsioonil, mis võimaldas karjääri- teekondade esitamist ülespoole liikuvatena. Tuvastasin kolm viisi, kuidas meesjuhid juhtivatele koh- tadele jõudmisest rääkisid: loogiline jätk senisele karjäärile, juhuse tõttu ning kellegi teise initsiatiivi toel juhtivale positsioonile jõudmine. Kirjeldusi karjääriredelil tõusmisest iseloomustas selle protsessi täpsemate asjaolude varjatuks ning ebamääraseks jätmine. Kõigi kolme karjääriteekonna mõtestamise viisi puhul pandi vähe rõhku enese agentsusele tööalase edu saavutamisel. Selline narratiivne stratee- gia on kättesaadav eelkõige privilegeeritud gruppidele, kes tänu oma turvalisele tööalasele ja laiemalt sotsiaalsele positsioonile ei pruugi tunda vajadust individuaalsetele saavutustele rõhuda.
Eesti meesjuhtide narratiivides esines sotsiaalne kapital peamiselt värbamisest ning karjäärirede- lil ülespoole liikumisest rääkides, kust ilmnes, et sotsiaalse kapitali roll oli selles kontekstis määrav. Samas aga pidasid eestlastest meesjuhid sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks ning alahindasid seda. Sotsiaalsest kapitalist jutustamisel kasutati selliseid narratiivseid strateegiaid, mis võimaldasid varjata sotsiaalse kapitali kasutamise täpsemaid asjaolusid ning sotsiaalsete võrgustike toimimist. Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapi- tali edukas kasutamine ning selle iseenesestmõistetavus luua ja säilitada positiivset enesekuvandit nii juhtide kui intersektsionaalselt privilegeeritud meestena. Siit ilmneb, kuidas narratiivid mitte ainult ei kirjelda, vaid ka loovad inimeste materiaalset reaalsust.
Üheks doktoritöö oluliseks fookuseks oli eestlastest meesjuhtide kui intersektsionaalselt privilegeeri- tud grupi esindajate arusaam soost ja soolisest võrdõiguslikkusest tööturu kontekstis. Tuvastasin kolm peamist viisi, mille kaudu sugu ja soolist võrdõiguslikkust töö kontekstis raamistati: 1) soolise erine- vuse essentsialiseerimine ehk loomulikuks pidamine, 2) soolise ebavõrdsuse selgitamine personaalse- te erinevuste kaudu, eitades süsteemset ebavõrdsust, ning 3) enese ja oma organisatsiooni taandamine soolise võrdõiguslikkuse temaatikast.
Strateegiline teadmatuS
ja Selle alalhOidmiSt tOetav SüSteem
Soolise võrdõiguslikkuse kuulutamine ebaoluliseks probleemiks sai võimalikuks, kuna eestlastest meesjuhid rääkisid intersektsionaalselt privilegeeritud positsioonilt, mida esitati tavalise positsioo- nina. Näidates üles vastumeelsust soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamise suhtes töökon- tekstis, praktiseerisid ja kehtestasid eestlastest meesjuhid strateegilist teadmatust (Sullivan, Tuana, 2007). Strateegilise teadmatuse mõistet on kasutatud, mõistmaks valgedusprivileegi (white privilege) taastootmist, rõhutades, et selle teadmatuse puhul pole tegu mitte lüngaga teadmistes, vaid seda too- detakse strateegiliselt ja teadlikult, eesmärgiga toetada privilegeerituse säilimist (samas). Intersekt-
87