Page 17 - Ajakiri-kevad-2020

res erilise rõhuasetusega intellektuaalsetele rühmitustele, kontakti- ja ideevõrgustikele, kellel oli siis suur tähtsus. Tihti räägitakse, et sõdadevaheline intellektuaalne maailm oli väga tugeva poliitilise suunitlusega. Rühmitused võtsid maailmavaatelistel teemadel sõna ning mõjutasid nähtavalt võimukandjaid ja avalikku arvamust. Samas on vähe selgust, kuidas vaimu ja võimu dünaamika täpselt toimis, millised olid levikuteed ja mõjumehhanismid – see on just üks valdkondi, kus TLÜ originaalsete uuri- mistulemustega panustab.
Selle uurimishuviga seoses analüüsib pro-
jekt mitte ainult akadeemilist ajalookirjutust, teoreetilisi tekste ja esseistikat, vaid kaasab palju muid žanre, kus olulised teemad laiemalt levivad, näiteks avalikke kõnesid, ajakirjandus- artikleid, ilukirjandust, memuaristikat, isegi koosolekuprotokolle ja laule.
Ka Eesti tuleb esile tuua
Kui räägitakse Euroopa mõtteloost, siis peaaegu alati Briti, Saksa ja Prantsuse mõtteloost, heal juhul kaasates Itaaliat või Hispaaniat. Ida-Eu- roopa on täiesti pildilt väljas või kusagil pildi ääres. Töörühma üks eraldi rõhutamist vääriv eesmärk ongi esile tuua Ida-Euroopa, sh Eesti ja Vene omapärane ning potentsiaalselt mõtle- mismalle muutev kultuurivaramu, paigutada see samasse rahvusvahelisse konteksti, jälgida ideede liikumist ja muutumist.
Lisaks akadeemilistele väljaannetele ja konve- rentsidele on seniseid uurimistulemusi arutatud ka laiema publikuga, seda näiteks “Uudishimu tippkeskuses”, teadussaates „Labor” ja Aka- deemilise Põllumajanduse Seltsis. Samuti on uurimisrühm koostanud elektroonilisi õppe- materjale gümnaasiumitele.
ERC projekt „Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos” algas 1. juunil 2018 ja kestab 31. maini 2023. Rahastab Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grant (Horisont 2020 raamprogramm). Täitjad: TLÜ poliitilise losoo a professor Liisi Keedus, dr. Tommaso Giordani, dr. Henry Mead, dr. Piret Peiker, Johannes Bent (MA), Ksenia Shmydkaya (MA).
Piret Peiker, teadur
MIDA EESTIS
VANASTI SÖÖDI?
Arheoloogilised ja ajaloolised andmed näitavad toiduainete, eriti merelist päritolu saaduste sissetoomist Läänemere idaaladele juba ala- tes keskajast. Siiamaani puudub meil aga täpsem ülevaade, kui suures mahus vanasti toiduaineid imporditi ja kui olulisel kohal oli see üldse kohaliku ressursi kõrval.
TLÜ arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas uurib üheskoos kolleegidega nii Tallinna kui ka Tartu Ülikoolist, kuidas umbes 700 aasta jooksul on toimunud muutused toi- tumisharjumustes. Teadlased püüavad taasluua seda looduslikku ja sotsiaalset keskkonda, milles inimesed tollel ajal elasid. Sarnast teemat pole varem mitte keegi nii põhjalikult käsitlenud.
Mis on võõras?
Võõrtoidu all võib pidada silmas näiteks seda, mis on merest pärit. Selle hulgas on meie oma Läänemere merekalad, mille püüdmise tra- ditsiooni tõid alles 13. sajandi alguses tollased Rootsist saabunud randlased. Loomse toidu kohta on teadlastel andmeid luuleidude näol.
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
17