Page 19 - Ajakiri-kevad-2020

MEIE VIIKINGID OLID PALJU VÄGEVAMAD
Viikingiaega käsitleva monograa a eest riikliku teaduspreemia pälvinud Marika Mägi võitleb akadeemilises maailmas levinud arvamusega, et oluline osa siinsete viikingite tegudest kirjutatakse venelaste arvele.
Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi pälvis riigi teaduspreemia mono- graa a „In Austrvegr: e Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea” eest. Raamat on märkimisväärne juba seetõttu, et esimest korda käsitle-
takse viikingiaegseid Läänemere idakalda maid ühtse regioo- nina. Seni on viikingiaja uurimine, eeskätt teema populaarsuse tõttu,
olnud alati tugeva rah- vusliku alatooniga.
Viikingiaja regioo-
nipõhine vaatlus,
mille Marika Mägi
raamatuks kirjutas,
tekitas aga olnust hoopis täielikuma pildi ning ülla-
tas isegi uurijat ennast, kes huvitub viikingiajast vähemalt viimased 35 aastat.
Nad olid ju mahajäänud!
Preemia toonud raamatule kümme teadlaseaas- tat pühendanud Marika Mägi intrigeeris see, et Läänemere idakalda maade viikingiajast pole maailmas eriti palju teada. Esiteks ei pandud sel ajal ei Eestis ega mujali läänemeresoome aladel matustesse asju kaasa, mistõttu on esemeline leiumaterjal vähene. Teiseks on kogu viikingi- aega käsitletud üksnes Skandinaavia ja Vene suhete vaatevinklist, Baltimaadest justnagu üle lennates.
Eeldus, et siinsed rahvad olid naabritega võrrel- des maha jäänud, elab aga tänini edasi. „Leidub autoreid, kes kirjutavad tõsimeeli, et kui Eesti kalmetes on paadineete – mis on tegelikult
rannikul väga tavalised –, osutab see skandi- naavlaste kohalolule, sest kohalikud ei saanud ju osata laevu ehitada,” selgitab Mägi.
Topograa lisi ja logistilisi tegureid analüüsinud teadlasele oli aga ilmselge, et kas või kõiki
Austrvegri – nõnda nimetati nii teed itta kui ka sellel teel asuvaid piir-
kondi – mainimisi pole n-ö meie mainimistena üldse
arvesse võetud. „Suur osa venelaste arvele pandust
peab samuti paratama- tult pärinema tegelikult Eesti ja Läti rannikuala- delt, sest tollastel vene-
lastel mererand lihtsalt puudus,” väidab Marika Mägi. „Tegelikult sai Ve-
nemaast merenduslik jõud Läänemerel alles uusajal.”
Vanu vaateviise murdmas
Marika Mägi loodab, et tema raamat murendab pisitasa senist lihtsustatud vaateviisi. Lootust annab kas või Ameerikas 2018. aastal pälvitud autasu parima Ida-Euroopa varasemat ajalugu käsitleva teose eest. „Aga humanitaarteadu-
ses ei muutu paradigmad väga kiiresti ning Läänemere idakalda maade lisamine ajastut käsitlevasse diskussiooni ei pruugi kõigile uurijatele isiklikus plaanis
väga vastuvõetav olla,” leiab teadlane.
Merit Tupits, kommunikatsiooni- 2020
spetsialist
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
19
l
ä
ä
H
e
t
r
a
a
S
:
o
t
o
F
i
g
ä
M
M
a
r
i
k
a