Page 18 - Ajakiri-kevad-2020

Kui palju siis 13. sajandil Eesti ja Läti inimesed tarbisid imporditud toitu? Nendele küsimus- tele vastamiseks peab Lembi Lõugase sõnul süvenema kogu siinses ühiskonnas aset leidnud muutustesse, mis toimusid 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses. Sellel ajal toimus üleminek muinasaja elukorralduselt keskaja ühiskonda.
Võõrapärase söögikraami tõid endaga kaasa tol- lased võõrvõimu esindajad, mille tulemusel ja nõudluse kasvamisel hakkas jõudsalt arenema (ülemere-)kaubandus. Kuivõrd kohalik elanik- kond seda võõrast toitu hakkas omaks võtma, selgitavadki teadlased lähiaastatel välja.
Praegu näiteks valivad uurijad uut materjali kesk- ja uusaja küladest ja kalmistutelt, kus oleks suurem võimalus teada saada kas, kui üldse, võõra- pärane toit jõudis külaühiskonda ning kui jah, kas selle söömine oli seotud ka teatud seisusega.
Uurimiseks tuleb sisuliselt kaevuda luustikes leiduva kollageeni keemilise koostiseni ning selgitada välja eri komponentide suhtarvud. Need näitavadki elu jooksul sisse söödud erine- vat päritolu toidu osakaalu.
Mida ja miks söödi?
Lembi Lõugas nendib, et erilist vajadust Eesti ja Läti kohalikel inimestel võõrtoidu järgi pol- nud, kuid oli kindlasti ka selliseid inimesi, kes tahtsid „sakste“ elukombeid üle võtta või olid
nad seotud järjest suureneva linnarahva turu nõudlustega.
Kuna tänapäeval on toidu temaatika nii oluline ja samas nii iseärilik, on Lõugase sõnul väga põnev vaadata sajandite taha, kuidas eri aegadel toitumistrendid on muutunud ning kuidas, kas ja kelle poolt võõrapärast söögikraami omaks võeti.
Uurimistöö vältel püüavad teadlased veel uurida, milline oli tollane inimese loomulik toit. Lisaks seda, miks looduslike ressursside poolest rikkas Euroopa piirkonnas ikkagi näljahädad kimbutasid ning mida ebatraditsioonilist ikaldusperioodidel söödi.
Teadlaste töö on oluline eeskätt meie ajaloo selliste tahkude teada saamiseks, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad või käsitlevad need vaid piiratud temaatikaid. Näiteks kaubanduslinnade kohta on meil teavet palju, aga maapiirkondade kohta vähe.
Lembi Lõugas usub, et selliste temaatikate käsitlemine pakub midagi oluliselt suuremale sihtgrupile kui lihtsalt ajaloohuviga inimestele.
Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi projekt „Võõras
vs kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes Läänemere idaaladel: päritoluanalüüside kasutamine tarbimismuutuste jälgimisel“ vältab 1. jaanuarist 2018 - 31. detsembrini 2022. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur ligi 470 000 euroga. Vastutav täitja: Lembi Lõugas, TLÜ arheoloogia teaduskogu vanemteadur.
Kertu Kula, teaduskommunikatsiooni spetsialist
“Uurimiseks tuleb sisuliselt kaevuda luustikes leiduva kollageeni keemilise koostiseni ja selgitada välja eri komponentide suhtarvud.“
18
Lembi Lõugas
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
Foto: Piret Räni