Page 22 - Ajakiri-kevad-2020

ÜHISTRANSPORT–
rohkem kui vahend liikumiseks
punktist A punkti B
Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse teaduri Tauri Tuvikese juhtimisel käivitus 2019. aasta kevadel suurprojekt, milles nelja riigi teadlased uurivad ühistransporti kui avalikku ruumi. Tavapärase trans- pordiplaneerija vaatepunkt on asendatud humanitaarteadlaste omaga.
Ühistransport ei kõla tõesti humanitaarteaduse teemana. Pigem pakub see küsimusi väljumiste sagedusest, liinivõrgu katvusest ja ühenduste kiirusest, mis kuuluvad transpordiplaneerija töölauale.
Projekti uudsus on kasutajate kogemuse uuri- mine etnograa liselt, vaadeldes verbaalseid ja mitteverbaalseid kohtumisi ühistranspordis. Li- saks käsitleda mitmesuguseid teemasid ajaloost, kirjandusteadusest kuni kriitilise transpordi- geograa a ja linnauuringuteni.
Ühiskondlik kontroll
Ühistranspordil on koht kirjanduses, kultuuri- ajaloos, planeerimises kui ka aktivistide tege- vustes. Kirjanikud viivad oma teoste tegelased ühistransporti, kus see omandab kohtumispaiga või moderniseerumise ajastu ja metropoli kuvandi. Samas on mõned transpordivahendid just erakordselt silmatorkavad nii kirjanikele, aktivistidele kui planeerijatele. Trammiliinid näiteks kannavad edasi linlikku emotsiooni. Kuid ühistransport on ka ühiskondliku kont- rolli paik. Piletikontroll on sageli rohkemat kui vaid piletite olemasolu jälgimine. Brüsseli näitel on see ka migratsiooni kontrollimise vahend.
Sügisest liitusid projektiga Tallinna Ülikoolis kaks doktoranti ja partnerülikoolides asusid tööle järeldoktorid. Doktorant Louise Sträuli tõi Tallinna Ülikooli välitöödeks vajalikke keele- oskusi ja kogemusi, Aleksandra Iachenko aga kunstnikuna oskusi kunstipõhisteks välitöö- deks.
Oleme pea aasta jooksul teinud vaatlusi tram- mides ja bussides, intervjueerinud planeerijaid
ning korraldanud eksperimente. Näiteks lavas- tas Aleksandra eksperimendi, kus iga „näitleja“ tõi trammi kaasa ühe koduse elemendi (tooli, peegli või vaiba) ning nendega loodi erinevaid atmosfääre. Etenduse viisid läbi Eesti Kunsti- akadeemia tudengid.
Eksperiment näitas, et tramm on pigem kesk- kond, kus eriliseks ja esiletõusvaks saamine eel- dab midagi märkimisväärset ning ilmselt juba ka reisijaid häirivat. Isegi trammi keskel vaibal raamatut lugevad inimesed ei saanud tähelepa- nu. Samas ei saa aga välistada, et emotsioonid kandusid edasi peale üritust.
Ajaloost kuni tulevikuni
Lisaks Tallinna Ülikoolile kui juhtpartnerile löövad kaasa Åbo Akademi Ülikool Turust, Leibnizi regionaalgeograa a instituut Leipzigis ja Brüsseli Vaba Ülikool (ULB).
Erinevate riikide teadlased uurivad ühistrans- porti avaliku ruumina alates selle füüsilisest avatusest kuni ajalooliste ja tuleviku narratiivi- deni, mida kannavad nii planeerijad, aktivistid kui ka tavalised kasutajad.
Näiteks Leibnizi regionaalgeograa a instituut uurib linnu, kus kuni viimase ajani on olnud tähtis mitteformaalne transport. See tähendab, et avalikus ruumis on rohkem sõitjate vahelist keskustelu ja ka bussijuhi tähtsus materiaalse ning sotsiaalse ruumi kujundamisel on suurem kui tavalistes bussides ja trammides.
Åbo Akadeemia teadlased aga analüüsivad trammi tagasitoomise narratiive Londonis, kus trammid on peale bussidega asendamist Lõuna-
22
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020