Page 24 - Ajakiri-kevad-2020

MAAPIIRKONNA
MUUTUMINE
urbaniseeruvas maailmas
Kuidas on erinevad kogukonnad oma igapäevaste tegevustega maastikke kujundanud ning kuidas on üldse aja jooksul muutunud suhtumine maasse? Seda kõike ning palju muudki uurivad teadlased Tallinna Ülikooli inimgeograa a professori Hannes Palangu eestvedamisel.
Hannes Palangu meeskond soovib teada saada, kuidas kolmanda põlve linlased tulevad toime talupoja pärandiga ning seda nii mentaalses kui materiaalses mõttes, nii linnas kui ka
maal.
„Eesmärk on arendada edasi maastikulist lähenemist
ja mõista ruraalse ning urbanistliku kogemuse kooseksisteerimist ja eri- nevusi,“ selgitab Palang.
Kuna urbaniseerumise
tase ning maa ja linna
vahelised suhted on
erinevad, käsitlevad tead-
lased juhtumeid Ida-Viru-
maa, Harjumaa ja Põlvamaa
näitel ning seda erinevates sotsiaal-majanduslikes gruppides,
nagu näiteks maanoored, vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed või religioos- sed grupid.
Kui ajalooliselt oli maa elatiseandjaks, siis muutuste käigus sai sellest teenimisvahend. Järjest rohkem kasutatakse maastikku näiteks mängimiseks (geo-peitus jms kohapõhised virtuaalsed mängud) ning korraldatakse nii eri- nevaid huvireise, kõnde kui ka jookse. Seetõttu huvitab Hannes Palangut, kuidas on muutunud suhtumist maastikku, mis on muu hulgas ka jalutamise ja puhkuse koht, digitehnoloogiate areng ja mänguline lähenemine.
Fookuses on veel maa piiride dünaamika, täpsemalt see, kuidas erinevat tüüpi piirid (nii materiaalsed, mentaalsed, administratiivsed
kui ka kultuurilised jne) on kujune- nud, vaidlustatud, läbi räägitud ja püsinud kõigil tasanditel.
„Ühest küljest analüüsime piiride muutumist seoses
hiljutise haldusreformi ja e-teenuste levikuga.
Teisest küljest aga kogukonna juurde- pääsetavust, mis on seotud infrastruktuuri
planeerimise ja selle käigushoidmisega,“
selgitab professor.
Hannes Palang soovib oma projektis avada seni tähelepa-
nuta jäetud dimensioone ja anda vastused, kuidas mõjutab urbaniseeru-
mine maapiirkondi ja kuidas mõjutavad maaga seotud tegevused linna. Erinevatele maastikele keskendumise tulemusel muutuvad nähtavaks kultuurilised väärtused ja elustiilide mitmeke- sisus maal. Uurimus aitab kindlasti kaasa ka maastike väärtustamisele.
Personaalse uurimistoetuse rühmaprojekt “Maastikuline lähe- nemine rurbaansusele“ kestab 1.01.2019−31.12.2023. Seda rahastab Eesti Teadusagentuur pea miljoni euroga. Vastutav täitja: Hannes Palang, TLÜ humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse inimgeograa a professor.
Kerstin Liiva, teaduskoordinaator
24
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020
i
n
ä
R
t
e
r
i
P
:
o
t
o
F
g
n
a
l
a
H
a
n
n
e
s
P