Page 5 - Ajakiri-kevad-2020

Mille üle olete Tallinna Ülikoolis uhked?
Olen uhke, et töötajad väärtustavad järjest rohkem oma ülikooli – nii kolleege kui ka töö- keskkonda. Olen uhke, et meile tahetakse tulla õppima nii Eestist kui ka välismaalt. Olen uhke, et oleme suhteliselt lühikese ajaga tõusnud maa- ilma juhtivate ülikoolide hulka.
Uhkust tunnen ka selle üle, et oleme 15 aasta jooksul ehitanud välja ja korrastanud Narva maantee kampuse. Meil on samuti interdist- siplinaarne õppeaine ELU, mis toob kokku nii tudengeid kui ka juhendajaid väga erinevatelt erialadelt. Ning muidugi olen uhke, et me väär- tustame õpetajakoolitust.
Areng on toimunud üle ootuste kiiresti. Oluli- sim on mu jaoks teaduslik tase, sest ilma selleta mingit ülikooli ei ole. Ma ei võta küll ülikoolide ranking’uid eriti tõsiselt, aga Timesi ranking’us oleme teaduspotentsiaali poolest liikunud TTÜ- st mööda ja areng paistab ka teaduspreemiatest – sel aastal välja antud seitsmest preemiast sai kolm TÜ ning TLÜ ja TTÜ kumbki kaks.
Teisele kohale asetaksin rahvusvahelisuse. Kon- servatiivid võivad ju viriseda, ometi on tõsiasi,
et Eesti noored tahavad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning kui seda kodumaal ei leidu, minnakse seda otsima mujalt ja võib-olla ei tuldagi enam tagasi. Tallinna Ülikooli koridori- des ringi käies on mul umbes sama tunne, mis näiteks Berliini Vabaülikoolis, kus hiljuti loenguid pidasin: siin kuuleb eri keeli, näeb nii lähemalt kui ka kaugemalt võõrsilt saabunud inimesi omavahel arutlemas, ja nii need kõige paremad mõtted sün- nivadki. Ülikool võib olla küll geograa liselt siin, aga vaimselt ulatub temasse kogu maailm.
Kui poolteist kümnendit tagasi tekitas see nime- ühend nii mõnelgi pool võõristust ja õlakehitusi, siis nüüdseks on see saanud normaalsuseks. Tal- linna Ülikooli kiire normaliseerumine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on saavutus, mille üle võib uhke olla. Lisaks pakub uhkust siin jätkuvalt ringi uitav vaba mõtte vaim, mis praegusel segasel ja
muskleid viibutaval ajal on omaette väärtus.
Missugused on või peaksid olema Tallinna Ülikooli sihid ja suunad aastal 2020?
Meie eelmises arengukavas aastateks 2015–2020 seatud visioon olla targa eluviisi eestvedaja ning arendada viit interdistsiplinaarset fookusvald- konda on teinud Tallinna Ülikooli nähtavamaks ja andnud aluse paljudele uutele projektidele. 2020 võiks olla rahulik ja töine, et keskenduda ja pühenduda põhitegevustele. Alus selleks on loodud: meil on suurepärane uuenenud kam- pus, rahvusvaheline töökeskkond ja inimest väärtustav uus arengukava (2020–2022). Rekto- raadi jaoks on muu hulgas uus ja oluline teema jätkusuutliku arengu põhimõtete väljatöötami- ne ning rakendamine.
Ühe uuringu põhjal oli USA ülikoolides 30 aasta jooksul jäänud akadeemiliste töötajate
ja üliõpilaste suhe umbes samaks (ca 1 : 15), ainult juhtimisega tegelevate inimeste hulk
oli suurenenud 125 protsenti ja tugitöötajate hulk 240 protsenti. Kogu maailmas ähvardab ülikoole bürokratiseerumine ja sellega kaasnev vaimukadu. Üldiselt on TLÜ suutnud seda tendentsi vaos hoida. Ja nii ongi õige: mida vähem on ülalt alla juhtimist, seda paremini realiseerub ülikooli liikmete loov akadeemiline potentsiaal.
Parim viis ülikooli arendada on teha pingutusi, et siia tahaksid tulla parimad, kelle omavaheli- sest kokkupuutest (ja ma ei mõtle siin koos- olekuid!) peaks sündima ülikooli homne päev. Maailm muutub nii kiiresti, et me ei saagi siin ja praegu teada, milline see täpselt peaks olema.
Rahvusülikooliks pole mõtet pürgida, see on Eestis ammu olemas. Parim tehnoloogiaülikool on Mustamäel ka ära tehtud. Eesti kõige euroo- palikuma ülikooli nišš on aga täitmata. Meile võiks see sobida, nii seltskonna kui ka mõttevii- si poolest. Taustaks Friedebert Tuglase igihaljas Euroopa-teemaline üleskutse “Olgem eestlased
aga saagem ka eurooplasteks“.
5
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020