Page 19 - ajakiri loov haridusmõte 100

Mõned soovitused
– Usaldame rohkem õppijat tema tahtmises ja oskuses ning eesmärkide seadmises. Jah, ta võib nendes tuge ning juhendamist vajada, aga ta võib ka ise mõelda.
– Iseõppimine, eriti kui teema väga huvi pa- kub, on kasvav trend igas vanuses. Anname rohkem vabadust õppijal otsustada ning suuname teda tema huvist lähtuvalt eri keskkondade jm võimalusteni. Kuid seda tehes oleme alles poolel teel.
– Laseme õppijal tulla oma uute teadmiste ja kogemustega tagasi ning arvestame seda, kui vaja, ka formaalselt VÕTA või mõne muu süsteemse lähenemise abil. Eelkõige on selleks vaja juhendaja isiklikku valmis- olekut, mille kujundamisega saab hakata tegelema kohe praegu.
– Õppimisoskus on üks olulisimaid võtme- pädevusi tulevikus, lisaks on vaja uudis- himu, avatud meelt ja katsetamisjulgust
– juhendajatena peame seda ise omama ja teistele edasi jagama.
Ehk hoopis vabaõpe?
Mitteformaalset õppimist de neeritakse for- maalsele haridusele vastandumise kaudu kui alternatiivset õpet, mis on mõeldud inimestele, kellel puudub juurdepääs formaalharidusele, aga ka lihtsalt täiendava või alternatiivse või- malusena kõigile elukestvas õppes osalejatele.
See on õpe, mille juures on oluline eesmärgistatus, vabatahtlikkus, erinevad ja mitmekesised keskkonnad ning võimalus sellisel viisil õppida elukestvalt. See on huvitav ja kasulik ning annab nii õpetajatele kui
ka õppijatele vabaduse ise sisu kavandada, suunata ja mõtestada.
Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat pakub välja omatermini vabaõpe, de neerides seda kui
“vabatahtlik õpe eri keskkondades väljaspool kooli eesmärgiga end arendada”. Paraku ei
ole termin laia kasutust leidnud, sest nagu näitasid eespool toodud sissepõiked, siis päris vaba see õpe siiski pole. Olulised kriteeriumid – eesmärgi seadmine ja õppe mõtestamine – vajavad siiski ka juhendaja, näiteks õpetaja või noorsootöötaja, selgitusi ning täiskasvanu puhul tema autonoomsuse tunnetamist ja piisavat enesejuhtimist.
Praktikute ja mitteformaalõppe uurijatena peame tõdema, et parema puudumisel kasutame siiski palju vähem suupärast, otsesõnu vastandumisele viitavat terminit mitteformaalõpe.
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 13 / sügis 2019 19