Page 7 - Õppekorralduse eeskiri

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 ning paragrahvis 35 kehtestatud juhendamistasu määra rakendatakse rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse-, magistri-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel ühekordse tasuna. Tasu määramise aluseks on akadeemilise üksuse direktori korraldus lõputöö teema ja juhendaja kinnitamiseks. Arve tasumine annab õiguse saada juhendamist kahel semestril, akadeemilisel puhkusel viibimine juhendamise aega ei pikenda. Doktoriõppe juhendamistasu määra rakendatakse semestripõhise tasuna.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 9 ja paragrahvis 35 kehtestatud lõputöö/lõpueksami tasu määra rakendatakse ühekordse tasuna, eeldusel, et kõik lõpetamiseks kehtestatud tingimused on täidetud. Arve tasumine annab õiguse lõputöö kaitsmiseks/lõpueksami sooritamiseks ühe semestri jooksul. Põhjendatud juhtudel (nt haigus, õnnetusjuhtum) on võimalik lõputöö kaitsmise/lõpueksami sooritamise perioodi pikendada kuni ühe semestri võrra. Doktoriõppe lõputöötasu määra rakendamine on kehtestatud doktoriõpingute eeskirjas.
(8) Üliõpilaseeksmatrikuleerimisekorralnõutakse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud õppekulude hüvitamist õpitud semestrite eest täismahus, kui eksmatrikuleerimise avaldus esitatakse alates eksamisessiooni algusest;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3, 4, 6 ja 7 nimetatud õppekulude hüvitamist proportsionaalselt õpitud ajaga. Hüvitise arvestamise aluseks on semestri päevade arv eelnädala algusest kuni semestri lõpuni ning hüvitamisele kuuluvate õppekulude summa. Õpitud aega loetakse semestri eelnädalast kuni üliõpilase poolt esitatud avalduse kuupäevani (eksmatrikuleerimine üliõpilase algatusel) või üliõpilasele esitatud arve maksetähtajani (eksmatrikuleerimine ülikooli algatusel). Ülikoolile juba tasutud makseid üliõpilasele ei tagastata.
(9) Eksternid hüvitavad õppekulud:
1) õpingukavasse registreeritud ainepunktide mahu alusel;
2) juhendamistasu alusel;
3) lõputöö/lõpueksami tasu alusel.
(10)Õppekulude hüvitamise määrad kehtestab senat. Immatrikuleeritud üliõpilaste õppekulude hüvitamise määrasid võib võrreldes eelmise õppeaastaga tõsta kuni kümme protsenti.
4. peatükk ÕPPETÖÖ KORRALDUS
§ 11. Akadeemiline kalender
(1) Akadeemiline kalender fikseerib kuupäevaliselt õppeaasta tsükli ning õppekorraldusega seotud tähtajad. Kalendri järgmiseks akadeemiliseks aastaks kinnitab senat hiljemalt märtsikuu lõpuks.
(2) Õppeaastas on 40 õppenädalat, mis jagunevad sügis- ja kevadsemestriks, mõlemas semestris on 20 õppenädalat. Semester algab eelnädalaga, millele järgneb 14 kontaktõppe nädalat ja kolm eksamisessiooni nädalat. 14 kontaktõppe nädalat jagunevad kaheks 7- nädalaseks perioodiks. Perioodide keskele jääb vahenädal ja kevadsemestri kontaktõppe lõppu üks nädal, mille jooksul on võimalik korraldada eksameid ja arvestusi, viia läbi erialaainete intensiivkursuseid ja eriseminare.