Page 8 - Õppekorralduse eeskiri

§ 12. Õppevormid ja õppetöö läbiviimise vormid
(1) Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus, ning kus kontaktõpe toimub regulaarselt igal õppenädalal.
(2) Tsükliõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus kontaktõpe toimub õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma spetsiifikale ning iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem kui päevaõppe vormis õppivatel üliõpilastel.
(3) Päevaõpe ja tsükliõpe toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis.
(4) Kontaktõpe on loeng, seminar, e-kursus, praktikum, kus samaaegselt osalevad nii üliõpilane kui õppejõud. Loeng on reeglina suunatud teoreetiliste teadmiste vahendamiseks, seminar ja praktikum on loengus saadud teadmiste rakendamiseks ja/või praktiliste oskuste kujunemiseks.
(5) Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas ülikooli määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Erialapraktika sisu ja korralduse kehtestavad akadeemilised üksused praktika juhendis.
(6) Üliõpilase iseseisev töö väljaspool kontaktõppe tunde hõlmab üliõpilase iseseisvat teadmiste omandamist, rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, uurimustöö jm) koostamist jms. Iseseisva töö sisulised ja vormilised nõuded ning kontrolli vorm on kirjeldatud kursuseprogrammis.
§ 13. Õppetöö planeerimine
(1) Akadeemiline üksus kindlustab õppetööd planeerides üliõpilasele võimaluse lõpetada ülikooliõpingud õppekavaga kehtestatud nominaalkestuse jooksul, järgides seejuures koormuse ühtlast jaotust kogu õppetegevuse kestel ning võimaldades läbida õppekava nominaalkestuse jooksul kõik kohustuslikud õppeained kontaktõppe vormis. Akadeemilisel üksusel on kohustus koostada igale õppekavaversioonile nominaaljaotus ning teha see üliõpilastele kättesaadavaks.
(2) Tunniplaan on õppetöö korraldamise alusdokument, mille koostamise eest vastutab õppekava kuraator. Tunniplaani koostamise põhimõtted kehtestab rektori poolt määratud õppevaldkonna prorektor korraldusega. Tunniplaan koostatakse tunniplaaniprogrammis ASIO ja avalikustatakse hiljemalt kolm nädalat enne semestri algust.
§ 14. Õppeained
(1) Õppeaine on konkreetse distsipliini või valdkonna probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste kogum, mille omandamist näitab õppetulemus. (2) Õppekavaga määratletud ained jagunevad:
1) kohustuslikeks;
2) valikaineteks, mida üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete loetelust;
3) vabaaineteks, mida võib üliõpilane vabalt valida erinevate ülikoolide sama astme
õppekavade õppeainete loetelust ja/või tugiainete nimekirjast.
(3) Õppekavavälised õppeained on õppekava ja selle moodulite mahtu ületavad õppeained. (4) Ainekaart on õppeaine lühitutvustus eesti ja inglise keeles ÕIS-i avalikus vaates, mille eesmärgiks on informeerida õppijaid õppeaine eesmärgist, õpiväljunditest, õpiväljundite saavutatuse hindamisvormist ning muudest andmetest. Eeloleva õppeaasta ainekaardid vormistatakse ja uuendatakse hiljemalt aprilli lõpuks.
(5) Sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust nimetatakse ainekursuseks. Kursuseprogramm on õppeaine sisu ja sooritusnõudeid määratlev dokument, milles õppejõud lisaks ainekaardis sisalduvale informatsioonile määratleb õppetöös osalemise nõuded, iseseisva töö nõuded, eksamile/arvestusele pääsemise ja sooritamise nõuded, hindamise põhimõtted