Page 8 - Yogasutra

8 Martti Kalda, Inga Põldma Veda’de ajastu
Veda’de ajastu algus tähendas Vana-India jaoks kardi- naalseid muutusi. Umbes 2500–2000 eKr oma algkodust Sise-Aasias lahkunud indoaarialased tungisid lainetena 1700–1000 eKr loode suunast Indiasse. Aarialased saabusid hõimude ja hõimuliitude kaupa, uue kodu otsinguil liikus edasi kogu ühiskond. Sellise jõulise ja pikaajalise edasi- rände tulemusena oli aaria ühiskonnakorraldus ülimalt militaarne, kompaktne ja isemajandav. Elati nomaadset elu, hõimud liikusid koos suurte veise-, hobuse-, kitse- ja lambakarjadega. Ränne tähendas igapäevast sõda, ellu- jäämine sõltus käerammust ja praktilistest oskustest – kõik ettejuhtuvad rahvad, riigid ja kultuurid alistati või hävitati, kõik puuduolev ja vajalik rööviti. India alistati kaheratta- liste hobukaarikute ning pronksisulamist relvade ja töö- riistade abil. Kohalike eesli- ja härjavankrid ning kivist või vasest relvad-riistad jäid aarialaste hobustele ja sõjaväele tublisti alla.
Loomulikult mõjutas edasitung ja pidev sõjategevus aaria ühiskonnakorralduse ja mõttemaailma kujunemist. Röövimise ja orjastamise õigustamiseks kujutati vaenlasi deemonitena, kuradite ja kollidena, kaose jõududena, kel- lele aarialased üheskoos äikesetormi ja sõjajumala Indra ning tulejumala Agni abiga vastu astusid. Võitlus õilistas aarialasi, endanimetus ārya hakkas tähistama üllast isikut, ülikut, samas kui pärismaalasi märkivad nimetused dāsa ja dasyu vastavalt orja ja röövlit. Kariloomade ja poeglaste