Page 10 - Yogasutra

10 Martti Kalda, Inga Põldma
aga viljakasse Gangese jõe orgu. Edasitungi võimaldasid tehnoloogia ja materjali poolest paremad relvad ja tööriis- tad; paljud vallutatud alad puhastati metsast, kohalikud elanikud alistati ja sunniti aarialaste heaks tööle: riisi kas- vatama ja keraamikat valmistama. Gangese jõe orust sai India tsivilisatsiooni häll. Siit said alguse nii vanaaja oluli- sim Maurya dünastia impeerium (u 325/320–185/180 eKr) kui ka keskajal teednäitav Gupta riik (u 280/320–550/620). Aegamisi edasitung takerdus ja peatus, viljakad alad jagati hõimude vahel ära ning 8/7.–6/5. sajandiks eKr oli erinevate hõimude aladest saanud hulk kuningriike. Eksisteeris üksi- kuid vabariike, ent valdav oli monarhia. Esmalt oli kuninga- võim valitav, aga peagi juba päritav. Ränne oli lõppenud ja maad jagatud, edasisi vallutusi ei toimunud, ühiskond oli kinnistunud ja kihistunud ning arenguvõimalusi oli vähe.
Tekkis ühiskondlik stress ja väsimus, tüdimus varase- mast. Selle paine kujunemises oli oma osa preestriklassil, kes veenis rahvast, et jumalad teevad ja annavad neile kõike, mida neilt palutakse, kui vaid vaimulikud taevastele jõudu- dele õigel ajal, õiges kohas ja sobival kombel ohverdavad. Preestriklassi tähtsus ja privilegeeritus kinnistusid, ent usukombed muutusid sisutühjadeks. Ainsaks võimaluseks jumalatega kontakti astuda oli neile preestrite vahendusel hulgaliselt loomi ohverdada. Usuline edukus näis sõltuvat kariloomade (st vara) hulgast ja soosivat rikkaid. Rituaal oli, ent vaimne sisu ja osadus teispoolsusega puudusid. Tavainimene eemaldati usutoimingute juurest, kontakt üli- mate jõududega sai osaks preestrite eelisõigustest.